Moskva metroo: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
24. rida: 24. rida:


[[29. märts]]il [[2010]] kell 7.56 ja 8.38 toimusid metroos [[Lubjanka metroojaam|Lubjanka]] ja [[Park Kulturõ]] jaamas kaks plahvatust. Neis hukkus 38 ja vigastada sai 102 inimest. Arvatakse, et plahvatused panid toime [[Kaukaasia]] päritolu enesetaputerroristidest naised.
[[29. märts]]il [[2010]] kell 7.56 ja 8.38 toimusid metroos [[Lubjanka metroojaam|Lubjanka]] ja [[Park Kulturõ]] jaamas kaks plahvatust. Neis hukkus 38 ja vigastada sai 102 inimest. Arvatakse, et plahvatused panid toime [[Kaukaasia]] päritolu enesetaputerroristidest naised.

[[15. juuli]]l [[2014]] sõitis metroorong [[Slavjanski bulvari metroojaam|Slavjanski bulvari]] ja [[Park Pobedõ metroojaam]]a vahel rööbastelt välja. Hukkus üle 20 inimese, üle 150 sai vigastada.


== Välislingid ==
== Välislingid ==

Redaktsioon: 15. juuli 2014, kell 14:53

Moskva metroo logo
Fail:Mosmetr1935.jpg
Moskva esimene metrooliin 1935

Moskva metroo (vene keeles Московский метрополитен) on Moskvas ja selle eeslinnades (Krasnogorsk ja Reutov) asuv metroo.

Moskva metroos on 12 liini 188 metroojaamaga ja kogupikkusega 313,1 km. Keskmiselt teenindab metroo 6,6 miljonit reisijat päevas, nädalavahetustel üle 7 miljoni päevas. 2009. aastal oli metroos 2,3922 miljardit reisijat. Tipptunnil sõidavad rongid poolteiseminutilise intervalliga.

Üldjuhul on metrooliinide otspunktid äärelinnas ja keskkoht kesklinnas. Lisaks on olemas ringliin, mis võimaldab peaaegu igalt liinilt igale liinile ümber istuda.

Igale metrooliinile on määratud oma number, nimi ja värv. Rongis peatuste teatamisel kasutatakse liinide nimesid, aga kõnekeeles harilikult värve, välja arvatud roheliste liinide kohta, sest mitmele liinile on määratud üsna lähedane roheline värv. Peatusi teatab meeshääl, kui rong sõidab äärelinnast kesklinna suunas, ja naishääl, kui rong liigub kesklinnast äärelinna suunas. Ringliinil teatab meeshääl peatusi päripäeva sõites ja naishääl vastupäeva sõites.

Metroo avatakse hommikuti umbes kell 5.30. Täpne aeg sõltub rongide saabumisest konkreetsesse jaama. Kõik metroojaamad suletakse kell 1.00.

Õnnetused ja terrorirünnakud

8. jaanuaril 1977 plahvatas pomm rahvast täis vagunis. Hukkus 7 ja raskelt vigastada sai 33 inimest. Rünnakus mõisteti süüdi 3 armeenlast, kes hukati.

Juunis 1981 toimus Oktjabrskaja jaamas tulekahju, milles hukkus vähemalt 7 inimest.

17. veebruaril 1982 kukkus Aviamotornaja metroojaamas kokku eskalaator. Hukkus 8 inimest, 30 sai raskelt vigastada.

30. märtsil 1983 hukkus mitu inimest kahe metroorongi kokkupõrkes Belorusskaja jaamas.

6. veebruaril 2004 hukkus pommiplahvatuses Avtozavodskaja ja Paveletskaja jaamade vahel 40 inimest, vigastada sai üle 100.

29. märtsil 2010 kell 7.56 ja 8.38 toimusid metroos Lubjanka ja Park Kulturõ jaamas kaks plahvatust. Neis hukkus 38 ja vigastada sai 102 inimest. Arvatakse, et plahvatused panid toime Kaukaasia päritolu enesetaputerroristidest naised.

15. juulil 2014 sõitis metroorong Slavjanski bulvari ja Park Pobedõ metroojaama vahel rööbastelt välja. Hukkus üle 20 inimese, üle 150 sai vigastada.

Välislingid

Mall:Link FA Mall:Link FA