Luuüdi: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 14. rida: | 14. rida: | ||
Noorte indiviidide kasvamise ajal on luuüdi ülekaalukalt aktiivne e [[punane luuüdi]] ([[ladina keel]]es ''medúlla óssium rúbra''),millest 4.-5.eluaastaks on osa muutunud rasvastunud luuüdiks).<ref>Nienstedt et al 2011</ref><ref>Lepp, 2013</ref> Täiskasvanul toimub hematopoees peamiselt punase luuüdiga [[lameluu]]des, nagu [[koljuluu]]d,[[lülisamba lüli]]d, [[puusaluu]]d, [[abaluu]]d, [[rinnakuluu]], [[roie|roided]]. Toruluude [[epifüüs (luuots)|epifüüs]]ides asendub see aja jooksul mitteaktiivse e [[kollane luuüdi|kollase luuüdiga]] ([[ladina keel]]es ''medúlla óssium fláva'').<ref>Normaalne veri ja luuüdi</ref><ref>Lepp, 2013</ref> |
Noorte indiviidide kasvamise ajal on luuüdi ülekaalukalt aktiivne e [[punane luuüdi]] ([[ladina keel]]es ''medúlla óssium rúbra''),millest 4.-5.eluaastaks on osa muutunud rasvastunud luuüdiks).<ref>Nienstedt et al 2011</ref><ref>Lepp, 2013</ref> Täiskasvanul toimub hematopoees peamiselt punase luuüdiga [[lameluu]]des, nagu [[koljuluu]]d,[[lülisamba lüli]]d, [[puusaluu]]d, [[abaluu]]d, [[rinnakuluu]], [[roie|roided]]. Toruluude [[epifüüs (luuots)|epifüüs]]ides asendub see aja jooksul mitteaktiivse e [[kollane luuüdi|kollase luuüdiga]] ([[ladina keel]]es ''medúlla óssium fláva'').<ref>Normaalne veri ja luuüdi</ref><ref>Lepp, 2013</ref> |
||
Luuüdi strooma koosneb valdavad enamikus kollasest luuüdist. |
|||
| ⚫ | Punases luuüdis komplekteeritakse [[erütrotsüüt]]e, [[granulotsüüt]]e ja [[trombotsüüt]]e ja need tuuakse verre arteriaalsete [[kapillaar]]ide [[venoosurge]]te kaudu.<ref>Lepp, 2013</ref> Punases luukoes asuvad [[luukoerakk|luukoerakud]] komplekteerivad ka uut [[luukude]]t.<ref>[[Meeli Roosalu|Roosalu]], 2010</ref> |
||
== |
==Histoloogia== |
||
| ⚫ | Punases luuüdis komplekteeritakse [[erütrotsüüt]]e, [[granulotsüüt]]e ja [[trombotsüüt]]e ja need tuuakse verre arteriaalsete [[kapillaar]]ide [[venoosurge]]te kaudu.<ref>Lepp, 2013</ref> Punases luukoes asuvad [[luukoerakk|luukoerakud]] komplekteerivad ka uut [[luukude]]t.<ref>[[Meeli Roosalu|Roosalu]], 2010</ref> |
||
| ⚫ | |||
Luuüdi rakkude hulka kuuluvad ka [[hematopoeetiline tüvirakk|hematopoeetilised tüvirakud]]. |
|||
| ⚫ | |||
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 14. juuli 2014, kell 19:03
|
See artikkel räägib anatoomia mõistest; toiduaine kohta vaata artiklit Üdi (kulinaaria) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete (sealhulgas inimese) toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.[1][2]
Inimestel
Terminoloogia
Luuüdi on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica-sse ja rahvusvahelisse inimese anatoomia standardisse Terminologia Anatomica.
Ülesanded
Luuüdis toimub peamine hematopoees - erütropoees, leukotsütopoees ja osaliselt ka lümfotsütopoees (hiljem küpsevad T-lümfotsüüdid tüümuses).[3]
Noorte indiviidide kasvamise ajal on luuüdi ülekaalukalt aktiivne e punane luuüdi (ladina keeles medúlla óssium rúbra),millest 4.-5.eluaastaks on osa muutunud rasvastunud luuüdiks).[4][5] Täiskasvanul toimub hematopoees peamiselt punase luuüdiga lameluudes, nagu koljuluud,lülisamba lülid, puusaluud, abaluud, rinnakuluu, roided. Toruluude epifüüsides asendub see aja jooksul mitteaktiivse e kollase luuüdiga (ladina keeles medúlla óssium fláva).[6][7]
Luuüdi strooma koosneb valdavad enamikus kollasest luuüdist.
Histoloogia
Punases luuüdis komplekteeritakse erütrotsüüte, granulotsüüte ja trombotsüüte ja need tuuakse verre arteriaalsete kapillaaride venoosurgete kaudu.[8] Punases luukoes asuvad luukoerakud komplekteerivad ka uut luukudet.[9]
Luuüdi rakkude hulka kuuluvad ka hematopoeetilised tüvirakud. Luuüdi strooma koosneb stroomarakkudest. Tuvastatud on järgmisi rakutüüpe: fibroblaste, makrofaage, adipotsüüte, osteoblaste, osteoklaste, müotsüüte, dendriitrakke ja endoteelirakke.
Viited
Kasutatud kirjandus
- Sissekanne Terminologia Histologica-s H2.00.04.4.00002: Medulla ossium. Luuüdi
- Sissekanne Terminologia Anatomica-s A13.1.01.001. Medulla ossium. Luuüdi
- "Meditsiinisõnastik", tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido. 2004, Kirjastus Medicina, lk 440, 627, ISBN 9985-829-55-7.
- SA TÜ Kliinikum. Hematoloogia- Onkoloogia Kliinik. Normaalne veri ja luuüdi. Veebiversioon (vaadatud 19.05.2013) (pdf)
- Meeli Roosalu, "Inimese anatoomia", lk 26, Kirjastus Koolibri. 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
- Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, lk 166-167, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0.
- Arne Lepp. "Inimese anatoomia. I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 45, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.