Luuüdi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 14. juuli 2014, kell 11:21

See artikkel räägib anatoomia mõistest; toiduaine kohta vaata artiklit Üdi (kulinaaria)

Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete (sealhulgas inimese) toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.^[1]^[2]

Inimestel

Terminoloogia

Luuüdi on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica-sse ja rahvusvahelisse inimese anatoomia standardisse Terminologia Anatomica.

Ülesanded

Luuüdis toimub peamine hematopoees - erütropoees, leukotsütopoees ja osaliselt ka lümfotsütopoees (hiljem küpsevad T-lümfotsüüdid tüümuses).^[3]

Noorte indiviidide kasvamise ajal on luuüdi ülekaalukalt aktiivne e punane luuüdi (ladina keeles medúlla óssium rúbra),millest 4.-5.eluaastaks on osa muutunud rasvastunud luuüdiks).^[4]^[5] Täiskasvanul toimub hematopoees peamiselt punase luuüdiga lameluudes, nagu koljuluud,lülisamba lülid, puusaluud, abaluud, rinnakuluu, roided. Toruluude epifüüsides asendub see aja jooksul mitteaktiivse e kollase luuüdiga (ladina keeles medúlla óssium fláva).^[6]^[7]

Punases luuüdis komplekteeritakse erütrotsüüte, granulotsüüte ja trombotsüüte ja need tuuakse verre arteriaalsete kapillaaride venoosurgete kaudu.^[8] Punases luukoes asuvad luukoerakud komplekteerivad ka uut luukudet.^[9]

Strooma

Luuüdi strooma koosneb valdavad enamikus kollasest luuüdist. Luuüdi strooma koosneb stroomarakkudest. Tuvastatud on järgmisi rakutüüpe: fibroblaste, makrofaage, adipotsüüte, osteoblaste, osteoklaste, müotsüüte, dendriitrakke ja endoteelirakke.

Viited

↑ "Meditsiinisõnastik" 440:2004.
↑ Roosalu, 2010
↑ Nienstedt jt., 2011
↑ Nienstedt et al 2011
↑ Lepp, 2013
↑ Normaalne veri ja luuüdi
↑ Lepp, 2013
↑ Lepp, 2013
↑ Roosalu, 2010

Kasutatud kirjandus

Sissekanne Terminologia Histologica-s H2.00.04.4.00002: Medulla ossium. Luuüdi
Sissekanne Terminologia Anatomica-s A13.1.01.001. Medulla ossium. Luuüdi
"Meditsiinisõnastik", tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido. 2004, Kirjastus Medicina, lk 440, 627, ISBN 9985-829-55-7.
SA TÜ Kliinikum. Hematoloogia- Onkoloogia Kliinik. Normaalne veri ja luuüdi. Veebiversioon (vaadatud 19.05.2013) (pdf)
Meeli Roosalu, "Inimese anatoomia", lk 26, Kirjastus Koolibri. 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, lk 166-167, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0.
Arne Lepp. "Inimese anatoomia. I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 45, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.

[1] "Meditsiinisõnastik" 440:2004.

[2] Roosalu, 2010

[3] Nienstedt jt., 2011

[4] Nienstedt et al 2011

[5] Lepp, 2013

[6] Normaalne veri ja luuüdi

[7] Lepp, 2013

[8] Lepp, 2013

[9] Roosalu, 2010

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{See artikkel| räägib anatoomia mõistest; toiduaine kohta vaata artiklit [[Üdi (kulinaaria)]]}}
 {{keeletoimeta}}{{toimeta}}
-'''Luuüdi''' ehk '''üdi''' ([[ladina keel]]es ''medúlla óssium'') on enamiku [[selgroogsed|selgroogsete]] (sealhulgas inimese) [[toruluu]]de [[diafüüs]]ide õõsi ja [[käsnollus]]e põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete [[vererakk]]ude [[tüvivorm]]e.<ref>Meditsiinisõnastik 2004</ref><ref>Roosalu, 2010</ref>
+'''Luuüdi''' ehk '''üdi''' ([[ladina keel]]es ''medúlla óssium'') on enamiku [[selgroogsed|selgroogsete]] (sealhulgas inimese) [[toruluu]]de [[diafüüs]]ide õõsi ja [[käsnollus]]e põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete [[vererakk]]ude [[tüvivorm]]e.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 440:2004.</ref><ref>[[Meeli Roosalu|Roosalu]], 2010</ref>
+==[[Inimene|Inimestel]]==
+=== Terminoloogia ===
+Luuüdi on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse ''[[Terminologia Histologica]]''-sse ja rahvusvahelisse inimese anatoomia standardisse ''[[Terminologia Anatomica]]''.
+== Ülesanded ==
 Luuüdis toimub peamine [[hematopoees]] - [[erütropoees]], [[leukotsütopoees]] ja osaliselt ka [[lümfotsütopoees]] (hiljem küpsevad [[T-lümfotsüüdid]] [[tüümus]]es).<ref>Nienstedt jt., 2011</ref>
@@ 7. rida: / 14. rida: @@
 Noorte indiviidide kasvamise ajal on luuüdi ülekaalukalt aktiivne e [[punane luuüdi]] ([[ladina keel]]es ''medúlla óssium rúbra''),millest 4.-5.eluaastaks on osa muutunud rasvastunud luuüdiks).<ref>Nienstedt et al 2011</ref><ref>Lepp, 2013</ref> Täiskasvanul toimub hematopoees peamiselt punase luuüdiga [[lameluu]]des, nagu [[koljuluu]]d,[[lülisamba lüli]]d, [[puusaluu]]d, [[abaluu]]d, [[rinnakuluu]], [[roie|roided]]. Toruluude [[epifüüs (luuots)|epifüüs]]ides asendub see aja jooksul mitteaktiivse e [[kollane luuüdi|kollase luuüdiga]] ([[ladina keel]]es ''medúlla óssium fláva'').<ref>Normaalne veri ja luuüdi</ref><ref>Lepp, 2013</ref>
-Punases luuüdis komplekteeritakse [[erütrotsüüt]]e, [[granulotsüüt]]e ja [[trombotsüüt]]e ja need tuuakse verre arteriaalsete [[kapillaar]]ide [[venoosurge]]te kaudu.<ref>Lepp, 2013</ref>  Punases luukoes asuvad [[luukoerakk|luukoerakud]] komplekteerivad ka uut [[luukude]]t.<ref>Roosalu, 2010</ref>
+Punases luuüdis komplekteeritakse [[erütrotsüüt]]e, [[granulotsüüt]]e ja [[trombotsüüt]]e ja need tuuakse verre arteriaalsete [[kapillaar]]ide [[venoosurge]]te kaudu.<ref>Lepp, 2013</ref> Punases luukoes asuvad [[luukoerakk|luukoerakud]] komplekteerivad ka uut [[luukude]]t.<ref>[[Meeli Roosalu|Roosalu]], 2010</ref>
+===Strooma===
+Luuüdi strooma koosneb valdavad enamikus kollasest luuüdist. Luuüdi strooma koosneb stroomarakkudest. Tuvastatud on järgmisi rakutüüpe: fibroblaste, makrofaage, adipotsüüte, osteoblaste, osteoklaste, müotsüüte, dendriitrakke ja endoteelirakke.
-== Vaata ka ==
-*[[Imetajate rakutüüpide loetelu]]
-*[[Veri]]
-*[[Erütrotsüüdid]]
-*[[Luuüdipunktsioon]]
-*[[Luu]]
-*[[Luustik]]
 == Viited ==
-{{Viited|}}
+{{viited}}
 ==Kasutatud kirjandus==
+* [http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/ViewTH/THh301.html Sissekanne ''[[Terminologia Histologica]]''-s] H2.00.04.4.00002: Medulla ossium. Luuüdi
-*Meditsiinisõnastik. Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. [[2004]], Kirjastus [[Medicina]], lk 440, 627, ISBN 9985-829-55-7.
+* [http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/13.1.01.001%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne ''[[Terminologia Anatomica]]''-s]   A13.1.01.001. Medulla ossium. Luuüdi
+*"[[Meditsiinisõnastik]]", tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. [[2004]], Kirjastus [[Medicina]], lk 440, 627, ISBN 9985-829-55-7.
 *[[SA TÜ Kliinikum]]. Hematoloogia- Onkoloogia Kliinik. ''Normaalne veri ja luuüdi''. [http://www.kliinikum.ee/ho/info-patsiendile/80-normaalne-veri-ja-luuuedi Veebiversioon (vaadatud 19.05.2013)] (pdf)
-*[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia''. lk 26, Kirjastus [[Koolibri]]. [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.
+*[[Meeli Roosalu]], "[[Inimese anatoomia (õpik)|Inimese anatoomia]]", lk 26, Kirjastus [[Koolibri]]. [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.
 *[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 166-167, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.
-*[[Arne Lepp]]. ''Inimese anatoomia'', I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], lk 45, [[2013]], ISBN 978-9949-32-239-8.
+*[[Arne Lepp]]. "Inimese anatoomia. I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], lk 45, [[2013]], ISBN 978-9949-32-239-8.
 [[Kategooria:Luude osad]]