Luuüdi: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
3. rida: | 3. rida: | ||
'''Luuüdi''' ehk '''üdi''' ([[ladina keel]]es ''medúlla óssium'') on enamiku [[selgroogsed|selgroogsete]] (sealhulgas inimese) [[toruluu]]de [[diafüüs]]ide õõsi ja [[käsnollus]]e põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete [[vererakk]]ude [[tüvivorm]]e.<ref>Meditsiinisõnastik 2004</ref><ref>Roosalu, 2010</ref> |
'''Luuüdi''' ehk '''üdi''' ([[ladina keel]]es ''medúlla óssium'') on enamiku [[selgroogsed|selgroogsete]] (sealhulgas inimese) [[toruluu]]de [[diafüüs]]ide õõsi ja [[käsnollus]]e põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete [[vererakk]]ude [[tüvivorm]]e.<ref>Meditsiinisõnastik 2004</ref><ref>Roosalu, 2010</ref> |
||
Luuüdis toimub peamine [[hematopoees]] - [[erütropoees]], [[leukotsütopoees]] ja osaliselt ka [[lümfotsütopoees]] (hiljem küpsevad lümfotsüüdid [[tüümus]]es).<ref>Nienstedt |
Luuüdis toimub peamine [[hematopoees]] - [[erütropoees]], [[leukotsütopoees]] ja osaliselt ka [[lümfotsütopoees]] (hiljem küpsevad [[T-lümfotsüüdid]] [[tüümus]]es).<ref>Nienstedt jt., 2011</ref> |
||
Noorte indiviidide kasvamise ajal on luuüdi ülekaalukalt aktiivne e [[punane luuüdi]] ([[ladina keel]]es ''medúlla óssium rúbra''),millest 4.-5.eluaastaks on osa muutunud rasvastunud luuüdiks).<ref>Nienstedt et al 2011</ref><ref>Lepp, 2013</ref> Täiskasvanul toimub hematopoees peamiselt punase luuüdiga [[lameluu]]des, nagu [[koljuluu]]d,[[lülisamba lüli]]d, [[puusaluu]]d, [[abaluu]]d, [[rinnakuluu]], [[roie|roided]]. Toruluude [[epifüüs (luuots)|epifüüs]]ides asendub see aja jooksul mitteaktiivse e [[kollane luuüdi|kollase luuüdiga]] ([[ladina keel]]es ''medúlla óssium fláva'').<ref>Normaalne veri ja luuüdi</ref><ref>Lepp, 2013</ref> |
Noorte indiviidide kasvamise ajal on luuüdi ülekaalukalt aktiivne e [[punane luuüdi]] ([[ladina keel]]es ''medúlla óssium rúbra''),millest 4.-5.eluaastaks on osa muutunud rasvastunud luuüdiks).<ref>Nienstedt et al 2011</ref><ref>Lepp, 2013</ref> Täiskasvanul toimub hematopoees peamiselt punase luuüdiga [[lameluu]]des, nagu [[koljuluu]]d,[[lülisamba lüli]]d, [[puusaluu]]d, [[abaluu]]d, [[rinnakuluu]], [[roie|roided]]. Toruluude [[epifüüs (luuots)|epifüüs]]ides asendub see aja jooksul mitteaktiivse e [[kollane luuüdi|kollase luuüdiga]] ([[ladina keel]]es ''medúlla óssium fláva'').<ref>Normaalne veri ja luuüdi</ref><ref>Lepp, 2013</ref> |
Redaktsioon: 13. juuli 2014, kell 09:28
See artikkel räägib anatoomia mõistest; toiduaine kohta vaata artiklit Üdi (kulinaaria) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. |
Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete (sealhulgas inimese) toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.[1][2]
Luuüdis toimub peamine hematopoees - erütropoees, leukotsütopoees ja osaliselt ka lümfotsütopoees (hiljem küpsevad T-lümfotsüüdid tüümuses).[3]
Noorte indiviidide kasvamise ajal on luuüdi ülekaalukalt aktiivne e punane luuüdi (ladina keeles medúlla óssium rúbra),millest 4.-5.eluaastaks on osa muutunud rasvastunud luuüdiks).[4][5] Täiskasvanul toimub hematopoees peamiselt punase luuüdiga lameluudes, nagu koljuluud,lülisamba lülid, puusaluud, abaluud, rinnakuluu, roided. Toruluude epifüüsides asendub see aja jooksul mitteaktiivse e kollase luuüdiga (ladina keeles medúlla óssium fláva).[6][7]
Punases luuüdis komplekteeritakse erütrotsüüte, granulotsüüte ja trombotsüüte ja need tuuakse verre arteriaalsete kapillaaride venoosurgete kaudu.[8] Punases luukoes asuvad luukoerakud komplekteerivad ka uut luukudet.[9]
Vaata ka
Viited
Kasutatud kirjandus
- Meditsiinisõnastik. Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido. 2004, Kirjastus Medicina, lk 440, 627, ISBN 9985-829-55-7.
- SA TÜ Kliinikum. Hematoloogia- Onkoloogia Kliinik. Normaalne veri ja luuüdi. Veebiversioon (vaadatud 19.05.2013) (pdf)
- Meeli Roosalu. Inimese anatoomia. lk 26, Kirjastus Koolibri. 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
- Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, lk 166-167, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0.
- Arne Lepp. Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 45, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.