Harju-Jaani kihelkond

Harju-Jaani kihelkond
saksa keeles Kirchspiele St. Johannis in Harrien
kihelkonnakirik: Harju-Jaani Ristija Johannese kirik
Harju-Jaani kirik, Raasikul

Harju-Jaani kihelkond (saksa keeles Kirchspiele St. Johannis in Harrien) oli ajalooline kihelkond Harjumaal Tallinnast kagu pool ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangu Harju kreis

Piirkonna ajalugu

Maavalla Koda nimetab kihelkonda Sahataguse kihelkonnaks.

Harju-Jaani kihelkonna mõisad

19. sajandi esimesel poolel kuulusid kihelkonda mõisad:

• Anija mõis,
• Aruküla mõis,
• Haljava mõis, Prangli ja Aksiga,
• Harju-Jaani kirikumõis
• Kambi mõis,
• Kehra mõis,
• Kiviloo mõis
• Perila mõis,
• Peningi mõis,
• Raasiku mõis,
• Retla mõis.
• Kaserahu poolmõis (Birkenruh), eraldati Kose kihelkonna Pikva mõisast 1884. aastal,
• Kaunisaare poolmõis (Kaunisaar), eraldati Peningi mõisast 1815. aastal,
• Paasiku poolmõis (Pasik), eraldati Jõelähtme kihelkonna Jägala mõisast 1858. aastal,
• Uus-Võhmuta poolmõis (Neu-Wechmuth), eraldati Võhmuta poolmõisast,
• Võhmuta poolmõis (Wechmuth), eraldati Perila mõisast 1895. aastal.

Harju-Jaani kihelkonna vallad

• Kehra-Kaunissaare vald (Kedder und Kaunissaar) (1866–1880)
• Haljava vald (Hallinap) (1866–1890)
• Paasiku vald (Pasik) (1866–1890)
• Aruküla vald (Arroküll) (1866–1891)
• Kambi-Raasiku vald (Kampen und Rasik) (1866–1891)
• Kiviloo vald (Fegefeuer) (1866–1891)
• Perila-Rätla vald (Pergel und Rettel) (1866–1891)
• Anija vald (Annia) (1866–1898)
• Peningi vald (Penningby) (1866–1898)
• Kehra vald (Kedder) (1866–1890)
• Anija vald (Annia) (1898–)
• Peningi vald (Penningby) (1898–)
• Raasiku vald (Rasik) (1898–).

Kihelkonna alad tänapäeval

Tänapäeva Raasiku alevik ja Kehra linn asuvad Harju-Jaani kihelkonna maadel.

Vaata ka

• Harju-Jaani Eesti Kodanike Komitee

Välislingid

• Harju-Jaani kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 423–427. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 56-57. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)