Tohtkiri: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
P kat ja toim, ehk Metsavend lingistaks võõrlinnad ära, ise ei oska hästi |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Tohtkiri''' on [[kask|kase]][[toht|tohule]] kirjutatud dokument. Kasetohtu on mitmel pool kasutatud kirjutusmaterjalina. Tähed kraabiti tohusse tavaliselt [[metall]]ist ([[raud]], [[pronks]]) või [[luu]]st kirjutuspulga ehk [[stiilus]]ega. |
'''Tohtkiri''' on [[kask|kase]][[toht|tohule]] kirjutatud dokument. Kasetohtu on mitmel pool kasutatud kirjutusmaterjalina. Tähed kraabiti tohusse tavaliselt [[metall]]ist ([[raud]], [[pronks]]) või [[luu]]st kirjutuspulga ehk [[stiilus]]ega. |
||
Tuntud on [[11. sajand|11.]] |
Tuntud on [[11. sajand|11.]]–[[15. sajand]]ist pärinenevad [[Novgorod]]i tohtkirjad, millest esimesed leiti Artemi Artsihhovski juhitud [[arheoloogia|arheoloogilistel]] väljakaevamistel [[1951]]. aastal. Samasuguseid tohtkirju on leitud veel mitmel pool [[Venemaa]]l, [[Valgevene]]s ja [[Ukraina]]s: Staraja Russas, Smolenskis, Toržokis, Pihkvas, Tveris, Moskvas, Rjazanis, Vitebskis, Mstislavlis ja Volõnski Zvenigorodis (kokku u 1000 tohtkirja). |
||
[[Tohtkiri nr 292]] kannab vanimat teadaolevat [[läänemeresoome keeled|läänemeresoomekeelset]] kirjutist - see on arvatavasti [[karjala keel|karjalakeelne]] tekst, mida on tõlgendatud kui pikse[[loits]]u. |
[[Tohtkiri nr 292]] kannab vanimat teadaolevat [[läänemeresoome keeled|läänemeresoomekeelset]] kirjutist - see on arvatavasti [[karjala keel|karjalakeelne]] tekst, mida on tõlgendatud kui pikse[[loits]]u. |
||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
===Välislingid=== |
===Välislingid=== |
||
* [http://humanities.uchicago.edu/depts/slavic/bblphotos.html fotosid Novgorodi tohtkirjadest] |
* [http://humanities.uchicago.edu/depts/slavic/bblphotos.html fotosid Novgorodi tohtkirjadest] |
||
[[Kategooria:Kiri]] |
|||
Redaktsioon: 20. oktoober 2006, kell 10:39
Tohtkiri on kasetohule kirjutatud dokument. Kasetohtu on mitmel pool kasutatud kirjutusmaterjalina. Tähed kraabiti tohusse tavaliselt metallist (raud, pronks) või luust kirjutuspulga ehk stiilusega.
Tuntud on 11.–15. sajandist pärinenevad Novgorodi tohtkirjad, millest esimesed leiti Artemi Artsihhovski juhitud arheoloogilistel väljakaevamistel 1951. aastal. Samasuguseid tohtkirju on leitud veel mitmel pool Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas: Staraja Russas, Smolenskis, Toržokis, Pihkvas, Tveris, Moskvas, Rjazanis, Vitebskis, Mstislavlis ja Volõnski Zvenigorodis (kokku u 1000 tohtkirja).
Tohtkiri nr 292 kannab vanimat teadaolevat läänemeresoomekeelset kirjutist - see on arvatavasti karjalakeelne tekst, mida on tõlgendatud kui pikseloitsu.
Indiast on leitud tohule kirjutatud ja savinõudes säilitatud budistlikke tekste.