Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Siimr (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Siimr (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
7. rida: 7. rida:


== Tegevus ==
== Tegevus ==
Muuseumi eesmärgiks on Eesti maa ja rahva ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialaste materjalide kogumine, säilitamine, uurimine, vahendamine ning eksponeerimine hariduslikel, teaduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel.
[[File:Hetk Eesti Spordimuuseumi ajutiselt näituselt "Baruto. 10 aastat Jaapanis".jpg|thumb|226x226px|Hetk ajutiselt näituselt "Baruto. 10 aastat Jaapanis"]]
[[File:Hetk Eesti Spordimuuseumi ajutiselt näituselt "Baruto. 10 aastat Jaapanis".jpg|thumb|226x226px|Hetk ajutiselt näituselt "Baruto. 10 aastat Jaapanis"]]
Muuseumi eesmärgiks on Eesti maa ja rahva ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialaste materjalide kogumine, säilitamine, uurimine, vahendamine ning eksponeerimine hariduslikel, teaduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel.

Selle eesmärgi parimaks täitmiseks tegutseb muuseum avatud kultuurikeskusena, kus korraldatakse pidevalt erinevaid näitusi, konverentse, seminare ja muid üritusi ning antakse välja trükiseid. Tervikliku ülevaate Eesti Spordimuuseumis toimunud näitustest, üritustest ja muust tegevusest saab muuseumi kodulehekülje [http://spordimuuseum.ee/uudiste-arhiiv uudiste arhiivi] vahendusel.
Selle eesmärgi parimaks täitmiseks tegutseb muuseum avatud kultuurikeskusena, kus korraldatakse pidevalt erinevaid näitusi, konverentse, seminare ja muid üritusi ning antakse välja trükiseid. Tervikliku ülevaate Eesti Spordimuuseumis toimunud näitustest, üritustest ja muust tegevusest saab muuseumi kodulehekülje [http://spordimuuseum.ee/uudiste-arhiiv uudiste arhiivi] vahendusel.
==Ajalugu==
==Ajalugu==

Redaktsioon: 9. juuli 2014, kell 11:43

Eesti Spordimuuseumi püsinäituse olümpiamedalikollektsioon

Baltimaade suurim spordimuuseum, Eesti Spordimuuseum, asub Tartu vanalinnas aadressil Rüütli 15.

Tavapäraste spordiajalooliste ülevaadete kõrval on muuseumi eesti- ja ingliskeelsel püsinäitusel võimalik uudistada suurejoonelist olümpiamedalite kollektsiooni, proovida jõudu ja osavust köieveo- ja jalgrattasimulaatoritel, osaleda virtuaalses olümpiarännakus, pildistada end vanade jõumeeste seltsis, tutvuda vanade spordilehtedega ja palju muud. Lisaks püsinäitusele on muuseumis igal aastal ligi kümmekond väiksemat näitust ning muuseum korraldab ka hulgaliselt näituseid ja väljasõite väljaspool Tartut.

9. veebruaril 2011 avati Otepääl spordimuuseumi filiaal Otepää talispordimuuseum, mis asub Tehvandi staadioni hoones. Selle eelkäija oli 2001. aastal avatud Otepää Suusamuuseum, mis sai 2003. aastal ka FIS-i tunnustuse. [1]

Tegevus

Hetk ajutiselt näituselt "Baruto. 10 aastat Jaapanis"

Muuseumi eesmärgiks on Eesti maa ja rahva ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialaste materjalide kogumine, säilitamine, uurimine, vahendamine ning eksponeerimine hariduslikel, teaduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel.

Selle eesmärgi parimaks täitmiseks tegutseb muuseum avatud kultuurikeskusena, kus korraldatakse pidevalt erinevaid näitusi, konverentse, seminare ja muid üritusi ning antakse välja trükiseid. Tervikliku ülevaate Eesti Spordimuuseumis toimunud näitustest, üritustest ja muust tegevusest saab muuseumi kodulehekülje uudiste arhiivi vahendusel.

Ajalugu

Mõte “spordiasjade muuseumi” rajamisest on Eestimaal olemas olnud sadakond aastat. Juba 1913. aastal arutlesid muuseumi avamise üle Tallinnas tegutsenud Kalevi seltsi liikmed. Tolle aja kohta oli tegemist äärmiselt uuendusliku ideega, sest iseseisvalt tegutsevaid spordile pühendatud muuseume maailmas veel peaaegu ei tuntudki!

1920. aastatel võeti muuseumi loomise plaan ka Eesti Spordi Keskliidu põhikirjaliste tegevuste hulka. Spordiajalooliste materjalide kogumine keskliidu juurde sai endise elukutselise maadleja Tõnu Võimula südameasjaks.

Muuseumi tegelik loomine. Sõjatuulte vaibudes pärandas Tõnu Võimula nii idee kui ka enda poolt kogutud materjalid toona Tartu ülikoolis spordiajalugu õpetanud Johannes Laidverele. Mitmete entusiastide ühispingutuse tulemusena moodustati 1962. aastal spordimuuseumi asutamise toimkond, mida juhtis Eesti Põllumajanduse Akadeemia kehalise kasvatuse kateedri juhataja Aksel Tiik.

Toimkond tegutses mõjusalt ja juba 28. jaanuaril 1963 kinnitas ENSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu Nõukogu presiidium muuseumi põhimääruse ja isikkoosseisu. Just seetõttu peetaksegi 28. jaanuari Eesti Spordimuuseumi sünnipäevaks. Ühiskondlikel alustel tegutsenud muuseumi direktoriks sai Aksel Tiik.

Riiklik Spordimuuseum. Sammhaaval sai ühiskondliku muuseumi inimestele selgeks, et nende entusiasmist muuseumi arengu tagamiseks ei piisa ja nii võeti suund riikliku muuseumi loomisele. 1. juulil 1967 asutatigi lõpuks ENSV Ministrite Nõukogu määrusega ENSV Kultuuriministeeriumile alluv riiklik spordimuuseum, mille esimeseks direktoriks sai spordimuuseumi sünnile kaasa aidanud spordiajaloolane Olaf Langsepp.

Hetki muuseumi ajaloost:

Eesti Spordimuuseumi püsinäituse raskejõustikusaal

1969: esimene näitus väljaspool oma maja – “Maadluskorüfee Georg Hackenschmidt

1971: avaneb I püsiekspositsioon “Eesti kehakultuuri ja spordi ajaloost”

1975: kogud ületavad 10000 museaali piiri[2]

1977: algab I spordiajaloolise teatmematerjali kogumise võistlus

1978: toimub spordimuuseumi I konverents

1987: avaneb II püsiekspositsioon “Kehakultuur ja sport Eestis”

1989: luuakse Eesti Spordiajaloo Selts

1993: kogud ületavad 50000 museaali piiri

1995: Pauluse kiriku tiibhoone tagastatakse kogudusele

1996: muuseumile antakse üle tulevane uus kodu – Tartu endine postimaja aadressil Rüütli 15

Spordimuuseum võttis 8. juunil 2012 esimese muuseumina Eestis kasutusele QRpedia süsteemi.

2001: toimub uude majja kolimine

2001: avaneb veebileht www.spordimuuseum.ee

2002: kogud ületavad 100 000 museaali piiri

2004: avaneb III püsiekspositsioon “Hortus Athleticus”

2006: Eesti Spordimuuseumist saab rahvusvahelise olümpiamuuseumide koostöövõrgustiku OMN asutajaliige

2010: Eesti Spordimuuseum liitub rahvusvahelise spordiarhiivide võrgustikuga ICA/SPO

2011: uksed avab spordimuuseumi esimene filiaal – Otepää Talispordimuuseum

2012: ilmavalgust näeb ajakirja "Sport&Muuseum" esimene number

2013: Eesti Spordimuuseum tähistab 50. sünnipäeva

Kogud

Eesti Spordimuuseumis kogutakse ja säilitatakse esmajoones Eesti maa ja rahva ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialast materjali. Juba ühiskondliku muuseumi päevil alanud tegevus on edenenud ja arenenud edukalt ning tänaseks on suur osa kogudest kantud ka ülemaalisse muuseumide infosüsteemi MuIS[3], mis muudab need huvilistele hästi leitavaks.

Muuseumi kogu koosneb 18 alakogust. 1. jaanuaril 2014 oli Eesti Spordimuuseumis arvel 137 983 spordiajaloolist museaali. Suurimad alakogud olid fotokogu (34,6% museaalide üldarvust kuulus sinna) ja medalikogu (21,2%), väikseim filmi- ja videokogu (0,06%).

Muuseumis paikneb ka Eesti suurim spordiraamatukogu, mis sisaldab ligi 25 000 spordialast trükist. Raamatukogus on võimalik tutvuda ka spordimuuseumi arhiivkogus leiduvate materjalide - käsikirjade, diplomite ja mitmesuguste dokumentidega. Kõikide materjalidega saab töötada kohapeal, kojulaenutust ei toimu. Spordimuuseumi raamatukogu on avatud tööpäeviti kell 9.00 – 16.00.

Vaata ka

Viited

Kirjandus

  • "Eesti Spordimuuseum 40" (koostaja Kalle Voolaid, toimetajad Kalle Voolaid ja Anu Sillastu) Tartu: Eesti Spordimuuseum, 2003
  • "Sport & Muuseum: Eesti Spordimuuseumi perioodiline väljaanne" (peatoimetaja Kalle Voolaid) Tartu: Eesti Spordimuuseum, 2013

Välislingid