Pärtliöö veresaun: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 29. juuni 2014, kell 22:33

Pärtliöö veresaun oli hugenottide massiline tapmine Pariisis ööl vastu 24. augustit 1572 (pärtlipäeva) ja järgnenud päevil.

Pärtliöö veresauna korraldasid katoliiklased Katariina di Medici ja Guise´ide algatusel, et hävitada oma poliitilisi vastaseid ja vabastada kuningas Charles IX hugenottide mõju alt. Kasutati ära, et hugenottide ladvik oli seoses nende juhi Navarra Henri ja kuninga õe Marguerite de Valois´ pulmadega Pariisi kogunenud; tapeti umbes 2000 hugenotti, sealhulgas kuninga mõjukas nõunik Gaspard de Coligny. Tapatalgud korraldati ka provintsides. Pärtliöö veresauna tagajärjel ususõjad ägenesid.

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 Pärtliöö veresauna korraldasid katoliiklased [[Katariina di Medici]] ja [[Guise´id]]e algatusel, et hävitada oma poliitilisi vastaseid ja vabastada kuningas [[Charles IX]] hugenottide mõju alt. Kasutati ära, et hugenottide ladvik oli seoses nende juhi [[Henri IV|Navarra Henri]] ja kuninga õe [[Marguerite de Valois]]´ pulmadega [[Pariis]]i kogunenud; tapeti umbes 2000 hugenotti, sealhulgas kuninga mõjukas nõunik [[Gaspard de Coligny]]. Tapatalgud korraldati ka provintsides. Pärtliöö veresauna tagajärjel [[ususõjad]] ägenesid.
+{{commonskat|St. Bartholomew's Day massacre|Pärtliöö veresaun}}
 [[Kategooria:Prantsusmaa kuningriik‎]]
 [[Kategooria:Massimõrvad]]