Erinevus lehekülje "Iirimaa" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 16 baiti ,  6 aasta eest
P
Valikulised grammatikaparandused.
P (Robot: tt:Ирландия is a good article)
P (Valikulised grammatikaparandused.)
| ametlik_keel =
| pealinn = [[Dublin]]
| riigipea_ametinimi = Presidentpresident
| riigipea_nimi = [[Michael D. Higgins]]
| valitsusjuhi_ametinimi = Peaministerpeaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Enda Kenny]]
| pindala = 70 280 {{lisa viide}}
| märkused =
}}
'''Iirimaa''' ehk '''Iiri''' on riik, mis katabhõlmab umbes 5/6 [[Iirimaa saar]]est {{lisa viide}}[[Euroopa]] mandri looderanniku lähedal, [[Suurbritannia saar]]est läänes. Ülejäänud osa saarest ([[Põhja-Iirimaa]]) on osa [[Suurbritannia|Suurbritannia ja Põhja-Iiri ÜhendkuningriigistÜhendkuningriigi]] osa.
 
==Nimi==
 
Iirimaa ametlik konstitutsiooniline nimi on [[iiri keel]]es ''[[Éire]]'' (häälda: eeže) ja [[inglise keel]]es ''Ireland'', millele vastab [[eesti keel|eestikeelne]] nimi ''Iirimaa''. Riigi ametlik kirjeldusnimi on iiri keeles ''Poblacht na hÉireann'' ja inglise keeles ''Republic of Ireland'' (eestikeelne vaste '''Iiri Vabariik''').
 
===Riik ja saar===
 
Kunagi moodustas [[Iirimaa saar]] ühe haldusliku terviku, kuid praegu asub Iiri Vabariigi territooriumil ainult 26 Iirimaa 32 ajaloolisest [[krahvkond|krahvkonnast]]. Erinevus Iirimaa saare ja Iiri Vabariigi vahel kujunes välja keeruliste konstitutsiooniliste protsesside tulemusena [[20. sajand]]i esimesel poolel.
 
[[1. jaanuar]]ist [[1801]] kuni [[6. detsember|6. detsembrini]] [[1922]] oli Iirimaa ühtse tervikuna osa [[Suurbritannia ja Iiri ÜhendkuningriigistÜhendkuningriigi]] osa. Aastal [[1919]] keeldus enamik [[Suurbritannia 1918. aasta üldvalimised|Suurbritannia 1918. aasta üldvalimistel]] Iirimaalt valitud [[parlamendiliige|parlamendiliikmeid]] asumast oma kohtadele [[Briti Saadikutekoda|Briti Saadikutekojas]] (Alamkojas). Selle asemel asutasid nad võistleva, seadusega mitte ette nähtud Iiri [[parlament|parlamendi]] ''[[Dáil Éireann]]''. See ''Dáil'' andis jaanuaris [[1919]] välja ühepoolse [[iseseisvusdeklaratsioon]]i (väljakuulutatud Iiri Vabariigi nimel). See vabariik ei saanud [[rahvusvaheline tunnustus|rahvusvahelist tunnustust]]. Pärast [[Inglise-Iiri sõda]] ehk Iiri iseseisvussõda sõlmisid Iiri Vabariigi ''[[Aireacht]]''<font>'i</font> ([[valitsus]]e) liikmed [[1921]]. aastal [[Inglise-Iiri lepingu]] ningja lõid terve uue Iiri omavalitsuse süsteemi, mis on tuntud [[dominiooni staatus]]e nime all.
 
Loodi uus, rahvusvaheliselt tunnustatud Iiri riik, mille nimi oli [[Iiri Vaba Riik]] ([[iiri keel]]es ''Saorstát Éireann'', [[inglise keel]]es ''Irish Free State''). Teoreetiliselt pidi uus riik katmahõlmama kogu saaresaart, kuid lisatingimusekslisatingimus oli, et [[Põhja-Iirimaa]]l on õigus otsustada jääda soovi korral Ühendkuningriigi osaks, mida ta tegigi. (Põhja-Iirimaa kui omaette üksus oli loodud Iirimaa valitsemise seadusega (''[[Government of Ireland Act]]''<font>'i</font>ga; [[1920]]). Iirimaa ülejäänud 26 krahvkonnast sai Iiri Vaba Riik, mis oli [[konstitutsiooniline monarhia]] [[Briti monarh]]i valitsemise all ([[1927]] sai monarh tiitli "[[Iirimaa kuningas]]"). Tal oli [[Iiri Vaba Riigi kindralkuberner|kindralkuberner]], kahe[[koda (parlament)|koja]]line parlament, valitsus, mille nimetus oli Täitevnõukogutäitevnõukogu (''Executive Council''), ja peaminister, kelle nimetus oli [[Iiri Vaba Riigi Täitevnõukogutäitevnõukogu president|Täitevnõukogutäitevnõukogu president]]. [[Põhiseadus|Konstitutsioonkonstitutsioon]] oli [[Iiri Vaba Riigi Konstitutsioonkonstitutsioon]].
 
[[29. detsember|29. detsembril]] [[1937]] sündis uus konstitutsioon ''[[Bunreacht na hÉireann]]''. See asendas Iiri Vaba Riigi uue riigiga, mille nimi on [[Éire]] (''Ireland''; Iirimaa). Kuigi selle riigi konstitutsioonilised struktuurid nägid ette kuninga asemel [[Iirimaa president|Iirimaa presidendi]], ei olnud tegemist [[vabariik|vabariigiga]]. [[Riigipea]] üks põhifunktsioon, riigi sümboolne rahvusvaheline esindamine, jäi parlamendiaktidel põhineva seadusega (''[[statute law]]'') kuningale kui [[organinstitutsioon]]ile. [[1. aprill]]il [[1949]] kuulutas ''Republic of Ireland Act'' ''Éire'' vabariigiks: varem kuningale antud õigused anti nüüd Iirimaa presidendile.
 
Kuigi riigi ametlikuks nimeks jäi ''Éire'' (konstitutsiooni Artikkelartikkel 4: "Riigi ametlik nimi on ''Éire'' ehk inglise keeles ''Ireland''), hakati riigi nimena kasutama väljendit ''Republic of Ireland'', mis ametlikult on üksnes uue riigi kirjelduskirjeldav nimi. Kuigi vabariik ise nimetab end nimega "Iirimaa"Iirimaaks, eriti [[diplomaatia]]s (alati räägitakse Iirimaa presidendist ja [[Iirimaa konstitutsioon]]ist), väldivad paljud riigid seda väljendit, sest on olemas teine Iirimaa (Põhja-Iirimaa) ning 1937. aasta konstitutsioon pretendeeris vabariigi [[jurisdiktsioon]]ile Põhja-Iirimaa üle. Nime "Iirimaa" kasutamist võeti selle pretensiooni aktsepteerimisena ja Põhja-Iirimaal pandi seda pahaks. Sellest pretensioonist, mis oli sõnastatud 1937. aasta konstitutsiooni artiklites 2 ja 3, loobuti [[1999]]. aastal.
 
Iiri Vaba Riik (hiljem ''Éire'') jäi [[Briti Rahvaste Ühendus]]e liikmeks aprillini [[1949]]. Rahvaste Ühenduse tollaste reeglite järgi tähendas vabariigi väljakuulutamine automaatselt Ühenduseühenduse liikmelisuse lõppu. Vabariik kuulutati välja enne seda, kui reegleid muudeti, et võimaldada Indial saada Ühendusseühendusse kuuluvaks vabariigiks. Kuigi Iirimaa kaotas liikmestaatuse ega taotlenud selle taastamist, säilisid tal paljud Rahvaste Ühenduse liikme privileegid. Näiteks on [[Suurbritannia|Ühendkuningriigi]] territooriumil elavatel Iirimaa kodanikel kõik [[kodanikuõigused]], sealhulgas õigus kandideerida [[kohalikud valimised|kohalikel]] ja [[parlamendivalimised|parlamendivalimistel]] ning teenida Briti sõjaväes.
 
Iirimaa astus [[1955]] [[ÜRO]]-sse ja [[1973]] [[Euroopa Majandusühendus]]se (praegu [[Euroopa Liit]]). Iirimaa valitsused on taotlenud Iirimaa rahumeelset ühendamist ningja on teinud koostööd [[Suurbritannia]]ga, et teha lõpp vägivaldsele konfliktile poolsõjaväeliste rühmituste vahel Põhja-Iirimaal ([[Põhja-Iirimaa konflikt]]). Praegu viiakse ellu rahu jaluleseadmiseks sõlmitud [[Belfasti lepe]]t, mis kiideti [[1998]]. aastal hääletusel heaks nii Iiri Vabariigis kui ka Põhja-Iirimaal.
 
===Haldusjaotus===
[[Pilt:IrelandProvincesNumbered.png|thumb|border|right|200px|1. Leinster, 2. Munster, 3. Connacht, 4. Ulster]]
Poliitiliselt on [[Iirimaa saar]] jaotatud kahe riigi vahel järgmiselt:
*Iiri Vabariik (''Republic of Ireland'') hõlmab 5/6 kogu saare pindalast., Selleselle osa pealinn on [[Dublin]].;
*Põhja-Iirimaa, mis hõlmab ülejäänud osa saarest, kuulub [[Suurbritannia]] koosseisu ning, selle osa pealinn on [[Belfast]].
 
Traditsiooniliselt jaguneb saar neljaks ajaloolis-geograafiliseks provintsiks: [[Connacht]], [[Leinster]], [[Munster]] ja [[Ulster]], mis omakorda jagunevad 32 krahvkonnaks. 26 krahvkonda jäävad Iiri Vabariigi territooriumile ningja 6 krahvkonda (kõik [[Ulster]]is) Põhja-Iirimaa territooriumile.
<table>
<td>[[Pilt:IrelandNumbered.png|thumb|border|left|250px|Maakondade jaotus saarel]]
==Demograafia==
{{Vaata|Iirimaa rahvastik}}
2011. aastal elas Iirimaalaasta rahvaloenduse andmetel elas Iirimaal 4 588 252 inimest.
 
===Suuremad linnad===
==Välislingid==
*[http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1063201 Iirimaa loodus ja inimesed], Vikerraadio, Kuula Rändajat, 21. detsember 2008
* [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:107440 Автономия Ирландии]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
{{ELriigid}}
{{Euroopariigid}}
109 551

muudatust

Navigeerimismenüü