Turundus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{keeletoimeta}}
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Turundus.jpg|pisi|Turundus ühendab mitmeid erinevaid valdkondi omavahel]]
[[Pilt:Turundus.jpg|pisi|Turundus ühendab mitmeid erinevaid valdkondi omavahel]]
'''Turundus''' ehk '''marketing''' ([[inglise keel]]es ''marketing'') on tegevuste süsteem, mille eesmärgiks on viia kokku [[ostja]]te soovid ja vajadused ja [[müüja]] eesmärgid.
'''Turundus''' ehk '''marketing''' ([[inglise keel]]es ''marketing'') on tegevuste süsteem, mille eesmärk on viia kokku [[ostja]]te soovid ja vajadused ning [[müüja]] eesmärgid.


Turundust on erinevates allikates kirjeldatud ka kui erinevate tegevuste juhtimist, hõlmates (võimalike) tarbijate soovide ja vajaduste tuvastamist (või loomist!) ja rahuldamist ettevõttele kasumlikul viisil. Turunduse tuum on mõista, et tarbijad kasutavad mingit toodet või teenust sellepärast, et neil on seda vaja (või nad arvavad, et on vaja), aga mitte lihtsalt soovist oma raha kulutada.
Turundust on erinevates allikates kirjeldatud ka kui erinevate tegevuste juhtimist, hõlmates (võimalike) tarbijate soovide ja vajaduste tuvastamist (või loomist!) ja rahuldamist ettevõttele kasumlikul viisil. Turunduse tuum on mõista, et tarbijad kasutavad mingit toodet või teenust sellepärast, et neil on seda vaja (või nad arvavad, et on vaja), aga mitte lihtsalt soovist oma raha kulutada.

Redaktsioon: 21. juuni 2014, kell 19:57

Turundus ühendab mitmeid erinevaid valdkondi omavahel

Turundus ehk marketing (inglise keeles marketing) on tegevuste süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid.

Turundust on erinevates allikates kirjeldatud ka kui erinevate tegevuste juhtimist, hõlmates (võimalike) tarbijate soovide ja vajaduste tuvastamist (või loomist!) ja rahuldamist ettevõttele kasumlikul viisil. Turunduse tuum on mõista, et tarbijad kasutavad mingit toodet või teenust sellepärast, et neil on seda vaja (või nad arvavad, et on vaja), aga mitte lihtsalt soovist oma raha kulutada.

Tihti peetakse turunduseks ekslikult vaid reklaami või müügitegevust, sest need on turunduse tähtsamad ja avalikkusele nähtavad vahendid.

Turunduse aluseks on turundatav toode või teenus ning kaks põhiaspekti on uute klientide värbamine ja olemasolevate klientidega suhete kinnistamine ja laiendamine.

Turunduse mõiste alla kuuluvad tegevused on: keskkonna analüüsimine (sealhulgas tarbijagruppide defineerimine), toote (brändi) arendamine, hinnakujundus, turustuskanali ja vahendajate valimine, müügi- ja reklaamitöö, suhtekorraldus, kliendiinfosüsteemi loomine ja haldamine.

Konkreetse turundusmeetmestiku olemuse määravad otsused erinevate vahendite kasutusviiside osas. Turundusjuhi ülesanne on otsustada, millistele kliendigruppidele millist turundusmeetmestikku rakendada.

Sellel alal töötavaid professionaale nimetatakse näiteks turundusjuhtideks või turundusspetsialistideks.

Turundust võib jaotada mikro- ja makroturunduseks, kus esimene käsitleb nähtusi tarbijate, firmade ja majandusharude lõikes ja teine on terviklik õpetus turundussüsteemidest, nende mõjust ühiskonnale ja vastupidi.

Lisaks nimetatud jaotusele võib jagada turundust ka kommertsturunduseks ja kasumile mittesuunatud sotsiaalseks turunduseks (social marketing).

Ajalugu

Turunduse arengu võib mõtteliselt jagada viieks turunduskontseptsiooniks:

  • Esimene etapp, mille orienteeruvat ajalist kuuluvust Lääne-Euroopa ajaloo järgi võib lugeda kuni 1950ndate aastateni, hõlmas endast etappi, kus kasumi saamise eesmärgil toimub tegevuste ratsionaliseerimine ja tootmiskulude alandamine ehk lähtepunktiks on tootja ja tema võimalused. Tarbijavajadustega arvestatakse väga üldisel tasandil.
  • Teine etapp, mida võib lugeda kuni 1960ndate aastateni keskendus tootearendusele ja selle eesmärgiks oli kasumit teenida tänu kvaliteetsele tootele.
  • Kolmas etapp, mis kulges eelmise kahega paralleelselt keskendus enim müügimeetmetele ning nende parandamisele.
  • Neljas etapp algas orienteeruvalt 1970ndatel ning kestab tänapäevani. Tegu on enim levinud turunduskontseptsiooniga, kus fookuseks on tarbijate vajadused, vahendiks on juhitud turundus ja eesmärgiks on kasumit teenida tarbijate rahulolult. Firma viib end kurssi tarbijate vajadustega ning teeb sellest lähtuvalt tootearendust ning kasutab reklaami, et tagada tarbija teadlikkust antud toote või teenuse kohta.
  • Viies kontseptsioon sai alguse 21. sajandil ja nimetatakse tervikliku turunduse kontseptsiooniks, mille kohaselt turunduses on kõik aspektid olulised. Toote või teenuse turundamisel lähtutakse laiast ja integreeritud perspektiivist. Tervikliku turunduse kontseptsiooni neli osa on: suhtlusturundus, siseturundus, integreeritud turundus ja sotsiaalne turundus.

Turundusmeetmestik ja -mudelid

Turundusmeetmestik (inglise keeles marketing mix) on meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks. Mõistet turundusmeetmestik tutvustati laiemale avalikkusele esmakordselt Neil Borden artiklis "The Concept of the Marketing Mix". Ta hakkas mõistet aktiivselt kasutama pärast seda, kui tema partner James Culliton oli 1946. aastal kirjeldanud turundusjuhti kui erinevatest komponentidest koosneva segu segajat (mixer), kes mõnikord järgib teiste poolt koostatud valmisretsepte ja teinekord loob uue segu, mida seni keegi pole veel kasutanud.

Tootekeskne lähenemine

4P

1960. aastal pakkus E. Jerome McCarty välja 4P lähenemisviisi, mida kasutatakse laialdaselt tänapäevani. Paraku on 4P mõtteviis liialt universaalne, ei sobi iga olukorra jaoks ja ei sisalda tänapäeva turunduse elemente. Klassikalise turundusmeetmestiku (ing. Marketing Mix, vahel ka 4 P's ehk 4 P-d) käsitleb turundustegevuste planeerimisel nelja vaatenurka:

  • hind (Price)
  • müügitoetus (Promotion)
  • toode (Product)
  • koht (Place)

7P

Tänapäeval on klassikalist 4P turundusmeetmestikku täiendatud. Senise tootjakeskse mudeli asemele on loodud rohkem tarbijakeskseid mudeleid. B.H.Booms ja M.J.Bitner pakkusid välja teenindusfirmale sobiva 7 P kontseptsioon, milles lisaks eelnevale loetakse meetmestiku olulisteks vahenditeks ka: personal (Personnel), protsess (Process) ja portfoolio (Portfolio, Physical evidence).

Tarbijakeskne lähenemine

Väites, et 4P meetmestik on pigem turundajakeskne, on kirjeldatud ka 4C turundusmeetmestikku, mis lähtub pigem tarbijast.

4C

4C mudel pakuti välja Robert F. Lauterbrn poolt 1993. aastal. Mudel, mille tarbijakeskne orienteeritus pidi aitama turundamisel liikuda massiturgudelt niššiturgudele.

  • Tarbija, klient (Consumer, 4P vaste Toode)
  • Kulu (Cost, 4P vaste Hind)
  • Kommunikatsioon (Communication, 4P vaste Müügitoetus)
  • Käepärasus (Convenience, 4P vaste Koht).

7C

1973. aastal Koichi Shimizu pakutud 4C mudel laiendati kiiresti 7C mudeliks, et kajastada paremini 1981. aastaks turunduses valitsevat keerukust.

  • Ettevõte (Corporation)
  • Kaup (Commodity)
  • Kulu (Cost)
  • Müügikanal (Channel)
  • Kommunikatsioon (Communication)
  • Tarbija (Consumer)
  • Keskkond (Circumstances)

Turundusuuring

Turundusuuring annab infot keskkonna kohta, kus soovitakse antud toodet või teenust turustada. Uuring koosneb järgnevatest osadest nagu: infovajaduse ja eesmärkide täpsustamine, teabeallikate määramine, andmete kogumisviiside kindlakstegemine, valimi eraldamine, andmete kogumine, töötlemine ja analüüsimine, tulemuste tõlgendamine ja esitamine. Turundusinfoks nimetatakse plaanide koostamiseks vajalike turunduskeskkonna tegeliku seisundi ning arengu andmeid. Võidakse kasutada esmast infot, mis on spetsiaalselt hangitud käsiloleva probleemi lahendamiseks (näiteks küsitluse, tagasiside ankeedi, vaatluse või eksperimendi teel) või teisest infot, mis ei ole ekstra kogutud antud uuringu jaoks(firma dokumendid, andmebaasid, internet, era- ja riiklik teave). Alles siis, kui on kindlaks tehtud tarbija/klientide vajadused, saab tegeleda tootearenduse või teenuste struktureerimisega.

Internetiturundus

Üheks turunduse laialt levinud osaks on internetiturundus. Inglise keeles en:Online advertising.

Internetiturundus ehk online reklaam (nimetatud veel ka kui online turundus või e-turundus) on kaupade või teenuste reklaamimine ja turundamine interneti teel. Näiteks kuuluvad internetiturunduse alla suunatud reklaamid otsingumootorite tulemuste lehel, bannerid, ajaveebid, interaktiivsed reklaamid, turundus sotsiaalmeedia kaudu, hüpikakna reklaamid, online reklaamid, reklaamivõrgustikud ja e-mail turundus sealhulgas ka spam e-mailid.

Kirjandus

Vaata ka

Välislingid

Eesti turunduse TOP - Äripäeva eriväljaanne 21. September 2012 Võrguväljaanne