Märjamaa kihelkond

Märjamaa kihelkond
saksa keeles Kirchspiel Merjama
kihelkonnakirik: Märjamaa Maarja kirik
Märjamaa Maarja kirik

Märjamaa kihelkond (sks Kirchspiel Merjama) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Haapsalu kreis, Eestimaa kubermangus. Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Piirkonna ajalugu

Märjamaa kirikukihelkond asutati 13. sajandil, mil arvatavasti püstitati tähtsasse teeristi ka esimene kirik.

1783. aastal Baltimaades maksma pandud uue asehalduskorraga eraldati Kullamaa ja Märjamaa kihelkond Läänemaast ja lülitati Paldiski kreisi külge. Kuid juba 1796. aastal tühistas keiser Paul I halduskorra ja taastas endised olud.

1912. aastal oli Märjamaa kihelkonna elanike arv ligi 7000. Kihelkonnas asus 10 valla- ja 2 kreekakatoliku kirikukooli.

Väga mahuka uurimuse Märjamaa kihelkonna ajaloost 13. sajandist kuni aastani 1990 on koostanud Meinhard Uustalu. Uurimust säilitatakse Märjamaa arhiivis.

Märjamaa kihelkonna mõisad

Kihelkonnas paiknes 22 mõisat – 1 kirikumõis, 12 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga, 3 poolmõisat ning 2 mõisa staatuse enne 1910. aastat minetanud mõisat. Lisaks veel 7 karjamõisat.

Märjamaa kirikumõis (Pastorat Merjama) Haimre (Heimar) rüütlimõis (Kakkofer) Orgita mõisa kõrvalmõis Kasti e Vana-Kasti (Alt-Kasty) rüütlimõis Kauri (Kauri), Sõtke kõrvalmõis Konuvere mõis (Konofer) Kuuda (Kuda) poolmõis, eraldati Tolli mõisast 1863. aastal Kõrvetaguse (Körwentack) rüütlimõis Lümandu (Limmat) rüütlimõis (Moisaküll) Orgita mõisa kõrvalmõis (Morras) Mõisamaa (Moisama) rüütlimõis Mõraste (Fersenau) rüütlimõis Männiku (Mennik, Tannenhof) poolmõis, 1865. aastani rüütlimõis Nurme mõis (Nurms)

Nõmmpere (Waldeck) poolmõis, eraldati Lümandu mõisast 1875. aastal Orgita (Rosenthal) rüütlimõis Paeküla (Paenküll) rüütlimõis Pargi (Parkhof) poolmõis, eraldati Kõrvetaguse mõisast 1828. aastal Päädeva (Pedua), Orgita kõrvalmõis (Relwe) Nurme mõisa kõrvalmõis Sõtke (Sötküll) rüütlimõis Uue-Kasti (Neu-Kasty), Vana-Kasti kõrvalmõis Uue-Märjamaa (Neu-Merjama), Vana-Kasti kõrvalmõis, kuni u 1851. aastani rüütlimõis Uuesalu (Neuhall), oli hiljem mõisa staatuse minetanud Vaimõisa (Waddemois) rüütlimõis Valgu (Walck) rüütlimõis Vana-Märjamaa (Alt-Merjama) rüütlimõis

Märjamaa kihelkonna vallad

• Haimre vald (1866–1917)
• Kasti vald (1866–1891)
• Konuvere vald (1866–1891)
• Kõrvetaguse vald (1866–1891)
• Lümandu vald (1866–1868)
• Lümandu vald (1868–1891)
• Mõisamaa vald (1866–1891)
• Märjamaa vald (1866–1917)
• Orgita vald (1866–1891)
• Paeküla vald (1866–1891)
• Päädeva-Männiku vald (1868–1891)
• Sõtke vald (1866–1891)
• Tolli vald (1866–1891)
• Vaimõisa vald (1866–1896)

Märjamaa kihelkonna pärand

Esimene Eesti Rahva Muuseumi vanavarakogumisretk Märjamaale toimus 1913. aastal. Muuseumi kogudes on Märjamaa kihelkonnast 692 eset, 63 etnograafilist joonist, ca 900 fotot, 14 välitööpäevikut, 11 etnograafilist kirjeldust.

Kihelkonna alad tänapäeval

Pindalalt väga suure kihelkonna alad jäävad tänapäeval tervikuna Rapla maakonna koosseisu. Praktiliselt kogu kihelkonna ala kuulub Märjamaa valda, väike kirdenurk kuulub Raikküla valda.

Välislingid

• Märjamaa kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 96-97. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)