Harju-Jaani kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel

Harju-Jaani kihelkond
	saksa keeles Kirchspiele St. Johannis in Harrien
	kihelkonnakirik: Harju-Jaani Ristija Johannese kirik
	Harju-Jaani kirik, Raasikul

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 20. juuni 2014, kell 16:58

Harju-Jaani kihelkond (saksa keeles Kirchspiele St. Johannis in Harrien) oli ajalooline kihelkond Harjumaal Tallinnast kagu pool ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Piirkonna ajalugu

Maavalla Koda nimetab kihelkonda Sahataguse kihelkonnaks.^[1]

Harju-Jaani kihelkonna mõisad

19. sajandi esimesel poolel kuulusid kihelkonda mõisad:

Anija mõis,
Aruküla mõis,
Haljava mõis, Prangli ja Aksiga,
Harju-Jaani kirikumõis
Kambi mõis,
Kehra mõis,
Kiviloo mõis
Perila mõis,
Peningi mõis,
Raasiku mõis,
Retla mõis^[2].
Kaserahu poolmõis (Birkenruh), eraldati Kose kihelkonna Pikva mõisast 1884. aastal,
Kaunisaare poolmõis (Kaunisaar), eraldati Peningi mõisast 1815. aastal,
Paasiku poolmõis (Pasik), eraldati Jõelähtme kihelkonna Jägala mõisast 1858. aastal,
Uus-Võhmuta poolmõis (Neu-Wechmuth), eraldati Võhmuta poolmõisast,
Võhmuta poolmõis (Wechmuth), eraldati Perila mõisast 1895. aastal^[3].

Harju-Jaani kihelkonna vallad

Kehra-Kaunissaare vald (Kedder und Kaunissaar) (1866–1880)
Haljava vald (Hallinap) (1866–1890)
Paasiku vald (Pasik) (1866–1890)
Aruküla vald (Arroküll) (1866–1891)
Kambi-Raasiku vald (Kampen und Rasik) (1866–1891)
Kiviloo vald (Fegefeuer) (1866–1891)
Perila-Rätla vald (Pergel und Rettel) (1866–1891)
Anija vald (Annia) (1866–1898)
Peningi vald (Penningby) (1866–1898)
Kehra vald (Kedder) (1866–1890)
Anija vald (Annia) (1898–)
Peningi vald (Penningby) (1898–)
Raasiku vald (Rasik) (1898–)^[4].

Kihelkonna alad tänapäeval

Tänapäeva Raasiku alevik ja Kehra linn asuvad Harju-Jaani kihelkonna maadel.

Viited

↑ Perila Veskimäel kuuleb pajatusi ja vanu pillilugusid. Maavalla Koja kodulehekülg, 23.08.2006. (Kasutatud 23. veebruaril 2011.)
↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 56-57. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
↑ Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
↑ Harju-Jaani kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv

Vaata ka

Harju-Jaani Eesti Kodanike Komitee

Välislingid

Harju-Jaani kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 56-57. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)

[1] Perila Veskimäel kuuleb pajatusi ja vanu pillilugusid. Maavalla Koja kodulehekülg, 23.08.2006. (Kasutatud 23. veebruaril 2011.)

[2] Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 56-57. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)

[3] Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool

[4] Harju-Jaani kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 10. rida: / 10. rida: @@
 |  elanikke =
 |  keskuse_nimetus = [[kihelkonnakirik]]
-|  keskuse_nimi = [[Raasiku]]
+|  keskuse_nimi = [[Harju-Jaani Ristija Johannese kirik]]
 |  asendikaardi_pilt = [[Pilt:Harju-Jaani kirik1.jpg|pisi|Harju-Jaani kirik, [[Raasiku]]l]]
 }}
 '''Harju-Jaani kihelkond''' (saksa keeles ''Kirchspiele St. Johannis in Harrien'') oli ajalooline [[kihelkond]] [[Harjumaa]]l [[Tallinn]]ast kagu pool ja [[Eestimaa kubermang]]u [[Harju kreis]]is.
+[[File:Atlas von Liefland 10.tif|pisi|400px|right|Venemaa keisririigi [[Eestimaa kubermang]]u [[Harju kreis]]]]
 ==Piirkonna ajalugu==
 [[Maavalla Koda]] nimetab kihelkonda '''Sahataguse kihelkonnaks'''.<ref>[http://www.maavald.ee/uudised.html?rubriik=83&id=1225&op=lugu Perila Veskimäel kuuleb pajatusi ja vanu pillilugusid]. Maavalla Koja kodulehekülg, 23.08.2006. (Kasutatud 23. veebruaril 2011.)</ref>
@@ 26. rida: / 26. rida: @@
 *[[Kehra mõis]],
 *[[Kiviloo mõis]]
-*[[Parila mõis]],
+*[[Perila mõis]],
 *[[Peningi mõis]],
 *[[Raasiku mõis]],
 *[[Retla mõis]]<ref>{{cite book |title=Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|coauthors=  |year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= lk. 56-57 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA56,M1}}</ref>.
+*Kaserahu poolmõis (''Birkenruh''), eraldati [[Kose kihelkond|Kose kihelkonna]] [[Pikva mõis]]ast 1884. aastal,
+*Kaunisaare poolmõis (''Kaunisaar''), eraldati Peningi mõisast 1815. aastal,
+*Paasiku poolmõis (''Pasik''), eraldati [[Jõelähtme kihelkond|Jõelähtme kihelkonna]] [[Jägala mõis]]ast 1858. aastal,
+*Uus-Võhmuta poolmõis (''Neu-Wechmuth''), eraldati Võhmuta poolmõisast,
+*Võhmuta poolmõis (''Wechmuth''), eraldati Perila mõisast 1895. aastal<ref>[[Märt Uustalu]], [http://www.ut.ee/OES/wp-content/uploads/Uustalu.pdf Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal], Tallinna Ülikool</ref>.
 ==Harju-Jaani kihelkonna vallad==