Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus''' on Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupidu, mis toimub vaheldumisi Eestis, Lätis ja Leedus. * Esimene Gaudeamus toi...' |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus''' on [[ |
'''Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus''' on [[Baltimaad]]e [[üliõpilased|üliõpilaste]] [[Laulupidu|laulu-]] ja [[tantsupidu]], mis toimub vaheldumisi [[Eesti]]s, [[Läti]]s ja [[Leedu]]s. |
||
* Esimene Gaudeamus toimus [[1956]]. aastal [[Tartu]]s [[Toomeorg|Toomeorus]] 7.–8. juulil [[Richard Ritsing]]u ja [[Helju Mikkel]]i algatusel, osales üle 2200 laulja, tantsija ja pillimängija. |
* Esimene Gaudeamus toimus [[1956]]. aastal [[Tartu]]s [[Toomeorg|Toomeorus]] 7.–8. juulil [[Richard Ritsing]]u ja [[Helju Mikkel]]i algatusel, osales üle 2200 laulja, tantsija ja pillimängija. |
||
Redaktsioon: 19. juuni 2014, kell 11:39
Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus on Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupidu, mis toimub vaheldumisi Eestis, Lätis ja Leedus.
- Esimene Gaudeamus toimus 1956. aastal Tartus Toomeorus 7.–8. juulil Richard Ritsingu ja Helju Mikkeli algatusel, osales üle 2200 laulja, tantsija ja pillimängija.
- Teine Gaudeamus toimus 5.–7. juulini 1958 Riias ja Siguldas, osalejaid oli 3000 ja Eesti koondrühma juhtis Helju Mikkel.
- III Gaudeamus oli 1967. aastal taas Tartus, üldjuht oli Helju Mikkel ja peolisi 3200.
- IV Gaudeamus 1968 oli Vilniuses, osalisi 3000. Eesti rahvatantsijate juht-lavastaja oli Salme Valgemäe.
- V Gaudeamus 3000 osavõtjaga toimus Riias ja Ogres 9.–11. juulil 1971. aastal. Eesti-poolne üldjuht oli Henn Tiivel.
- VI Gaudeamus leidis aset 6.–7. juulil 1974 Tartus ja Põlvas, osalejaid oli 4500.
- VII Gaudeamus toimus 7.–9. juulil 1978 Vilniuses, Eesti üldjuht oli Henn Tiivel ning osavõtjaid juba 6000.
- VIII Gaudeamus oli 10.–12. juulil 1981 Riias ja Ogres. Osalejaid tuli veelgi rohkem: 6500.
- IX Gaudeamus oli 7.–8. juulil Tallinnas, taidlejaid 6000. Kontserte anti Tartus, Kohtla-Järvel ja Pärnus. Üldjuht Mait Agu.
- X Gaudeamus Vilniuses langes Baltimaade ärkamisajale, seetõttu tuli ka osalus rekordarvuline: 7000 inimest. Rshvusliku vaimustuse ajel kasutati nõukogude ajal keelatud rahvusvärvides sümboolikat ja kanti rahvuslippe. Esimesed oma lipu järel kõndijad olid eestlased, solidaarsusest ühinesid hiljem lätlased ja leedulased.
- XI Gaudeamus toimus 27.–30. juulil 1991 Lätis Ogres, kontserte anti ka Liepājas ning Cēsises. Kokku tuli 4500 osalejat.
- XII Gaudeamus jõudis taas Tartusse, kus toimus 8.–9. juulil 1995 Tähtvere uuel laululaval ja peoplatsil. Peojuht oli Enn Madi.[1]
- XIII Gaudeamus toimus 1999 Vilniuses.
- XIV Gaudeamus oli 9.–11. juulil 2004 Riias. 4246 osalejast tuli 2214 Leedust, 1008 Eestist ja 1024 Lätist. Osales 78 koori, 23 tantsurühma, 12 puhkpilliorkestrit ja 13 folkloorirühma. Peojuht oli Janis Silins, kooride peadirigent Juris Klavins, peatantsujuht Rolands Jurasevskis ja puhkpilliorkestrite peadirigent Maris Martinsons.
- XV Gaudeamus peeti juubelipeona 30. juunist 2.juulini 2006 Tartus, osales 6000 esinejat ning üle 7000 pealtvaataja.[2]
- XVI Gaudeamus toimus 24.-26. juunil 2011 Leedus.[3]
- XVII Gaudeamus toimub 26.-29. juunil Lätis Daugavpilsis[4].
Viited
Välislingid
- XVII Gaudeamuse eestikeelne koduleht
- 2011. aasta Gaudeamuse koduleht
- 2006. aasta Gaudeamuse koduleht
- Ene Puusemp Rõõmus Gaudeamus jõuab taas Tartusse Postimees, 21. juuni 2006
- Tartus avatakse üliõpilaste laulu-ja tantsupidu Gaudeamus EPL/Delfi, 30. juuni 2006
- Üliõpilaste laulu- ja tantsupeo Eesti programm on inspireeritud noorte suhetest MTÜ Tartu Üliõpilasmaja pressiteade, 29.04.2013