Sperma: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
== Imetajatel == |
== Imetajatel == |
||
Mitmete imetajate (laamade, pullide, meeste) seemnevedeliku rakuvaba osa sisaldab [[närvirakkude kasvufaktor]]it, mis emaste vastavasse avausse sisestatuna stimuleerib [[ovulatsioon]]i. |
|||
=== Mehel === |
=== Mehel === |
||
Enamikel täiskasvanutel meestel moodustub seemnevedelik [[munandid|munandites]] [[spermatosoid]]idest ja lisasugunäärmetes ([[seemnepõieke]]sed, [[eesnääre]] ja [[kusitisibulanäärmed]]) tekkinud sekreedist. |
Enamikel täiskasvanutel meestel moodustub seemnevedelik [[munandid|munandites]] [[spermatosoid]]idest ja lisasugunäärmetes ([[seemnepõieke]]sed, [[eesnääre]] ja [[kusitisibulanäärmed]]) tekkinud sekreedist. |
||
Seemnepõieke valmistab suurema osa seemnevedeliku rakuvabast osast- [[seemneplasma]]st. |
|||
==== Sperma biokeemiline koostis ==== |
==== Sperma biokeemiline koostis ==== |
||
{{Vaata|Spermaanalüüs}} |
{{Vaata|Spermaanalüüs}} |
||
Seemnevedelikus on rohkelt [[fruktoos]]i, prostaglandiine ning [[ensüümid|ensüüme]]. |
Seemnevedelikus on rohkelt [[fruktoos]]i, prostaglandiine ning [[ensüümid|ensüüme]] jpt aineid. |
||
== Patoloogia == |
== Patoloogia == |
||
Redaktsioon: 18. juuni 2014, kell 09:08
Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal.[1]
Seemnevedeliku moodustumine, seotud elundid, morfoloogia, bakterid, viirused, hormoonid ja histoloogia, käivitatavad protsessid ning patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Roomajatel
Maolistel
Teadlaste arvates koguneb isastel madudel seemnevedelik jahedama kliimaga maades talvise puhkeseisundi ajal hoopis abisuguelundites ehk neeru-sugusegmentides, mis näiteks harilikul rästikul võivad moodustada kuni 1/2 neerust.[2] Seemnevedelik väljutatakse, tihti peale kurnavaid võitlusi, kuid võimalusel kopulatsiooni ajal emase partneri kloaagiavaustesse.
Seemnevedeliku kogused sõltuvad mitmest faktorist nagu isase mao suurus, eelnev kopulatsioonide hulk, vanus jne, nii näiteks on maisi-roninastiku ühe ejakulaadiportsjoni maht keskmiselt 0,01 ml.[3]
Imetajatel
Mitmete imetajate (laamade, pullide, meeste) seemnevedeliku rakuvaba osa sisaldab närvirakkude kasvufaktorit, mis emaste vastavasse avausse sisestatuna stimuleerib ovulatsiooni.
Mehel
Enamikel täiskasvanutel meestel moodustub seemnevedelik munandites spermatosoididest ja lisasugunäärmetes (seemnepõiekesed, eesnääre ja kusitisibulanäärmed) tekkinud sekreedist.
Seemnepõieke valmistab suurema osa seemnevedeliku rakuvabast osast- seemneplasmast.
Sperma biokeemiline koostis
Pikemalt artiklis Spermaanalüüs
Seemnevedelikus on rohkelt fruktoosi, prostaglandiine ning ensüüme jpt aineid.
Patoloogia
Seemnevedeliku väljutamise käigus võib toimuda nakatumine ja/või mitmete suguhaiguste ülekanne.
Vaata ka
Viited
- ↑ Eesti nõukogude entsüklopeedia. 7. köide: RUND-TING. Tallinn: Valgus, 1975, lk 252.
- ↑ A. J. Marshall, F. M. Woolf, Seasonal Lipid Changes In the Sexual Elements of a Male Snake, Vipera berus', lk 96, Veebiversioon (vaadatud 14.11.2013) (inglise keeles)
- ↑ Fahrig BM, Mitchell MA, Eilts BE, Paccamonti DL., Characterization and cooled storage of semen from corn snakes (Elaphe guttata)., J Zoo Wildl Med. 2007 Mar;38(1):7-12., Veebiversioon (vaadatud 25.03.2014) (inglise keeles)
Välisallikad
- Eesti nõukogude entsüklopeedia. 7. köide: RUND-TING. Tallinn: Valgus, 1975, lk 252.
- Hector E.Chemes ja Vanesa Y.Rawe, Sperm pathology: a step beyond descriptive morphology. Origin, characterization and fertility potential of abnormal sperm phenotypes in infertile men, Human Reproduction Update, Vol.9, No.5 pp. 405±428, 2003, Veebiversioon (vaadatud 11.12.2013) (inglise keeles)
- Leah Klemmt ja Anthony R. Scialli, The Transport of Chemicals in Semen, Birth Defects Research (Part B) 74:119–131 (2005), 2005 Wiley-Liss, Inc., veebiversioon (vaadatud 12.06.2014) (inglise keeles)