Friedrich Wilhelm Bessel: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Amygdaloid (arutelu | kaastöö)
Amygdaloid (arutelu | kaastöö)
24. rida: 24. rida:


==Tunnustus==
==Tunnustus==
* [[Kuningliku Astronoomiaseltsi kuldmedal]] – 1829
* 1829 - [[Kuningliku Astronoomiaseltsi kuldmedal]]


==Teosed==
==Teosed==

Redaktsioon: 12. juuni 2014, kell 15:51

Friedrich Wilhelm Bessel, maali autor Christian Albrecht Jensen

Friedrich Wilhelm Bessel (22. juuli 178417. märts 1846) oli saksa astronoom ja matemaatik. Ta oli esimene astronoom, kes määras parallaksmeetodiga vahemaa Päikese ning teise tähe vahel.

Elulugu

Wilhelm Bessel sündis 22. juulil 1784 Carl Friedrich Besseli ning Friederike Ernestine perekonda. Ta oli üks üheksast lapsest – peres kasvas kolm poega ja kuus tütart. Koolihariduse omandas ta Mindenis; 14-aastaselt läks Bremenisse, et töötada Andreas Kuhlenkampi ekspordifirmas. Leping firmaga oli seitse aastat ning selle aja jooksul haris ta end geograafia, matemaatika ning astronoomia valdkondades.

Abiellus Johanna Hageniga aastal 1802. Perekonnas kasvas poeg Wilhelm (1814–1840) ning tütred Marie (1816–1902), Elisabeth (1820–1913) ja Johanna. Poeg suri noorelt ning Bessel elas seda väga raskelt üle. Oma viimaste eluaastatel külastas Bessel koos Elisabethiga Inglismaad ning Prantsusmaad, osales erinevatel teaduskonverentsidel ning külastas teadusasutusi. Ta suri 62- aastaselt tol ajal tundmatusse ning müstilisse haigusesse, praeguseks oletatakse, et selleks oli soolestikuvähk.

Karjäär

Wilhelm Bessel kasutas Harrioti 1607. aastal tehtud vaatlusi ning 1804. aastal võttis ta ühendust Wilhelm Olbersiga, informeerimaks teda oma uuringust komeedi Halley teemal. Olbers soovitas tal tööd veel edasi arendada ning lõpuks see ka avaldati. 1806 aastal võttis Bessel Olbersi soovitusel vastu koha Lilienthali Observatooriumis. Ta vaatles komeete ning planeete, eelkõige keskendus Saturnile ning selle kuudele ning värskelt avastatud asteroididele Vesta, Juno ja Ceres. Lisaks tegi ta kordusuuringuid Bradley poolt varasemalt läbiviidud astronoomilistele vaatlustele.

1809. aastal sai Besselist Köningsbergi Observatooriumi direktor ning Albertuse Ülikooli professor. Nendel ametikohtadel oli Bessel oma elu lõpuni.

Panus astronoomiasse

Besseli teaduslikke töid on ühtekokku 399. Kuigi ta kirjutas palju üldiselt astronoomiast oli tema põhiliseks huviks täpsusmõõtmine. Karjääri algusaastatel Lilienthalis tegeles ta komeetide, planeetide, asteroidide vaatlusega, lisaks üldiste atmosfääriliste efektide uurimisega.

Bessel oma uurimustulemuste käigus suutis oletada planeetide Jupiter ning Saturni massid ning 1837 aastal toetas ta hüpoteesi, et Uraanist on kaugemaid planeete. Planeet, mille hüpoteetilist olemasolu Bessel uuris, avastati pärast Besseli surma ning see sai nimeks Neptuun.

Bessel oli esimene, kes mõõtis ja avaldas parallaksi teemal. Ta mõõtis vahemaa täheni 61 Cygni. Just see täht osutus valituks kuna sellel oli suurim teadaolev liikumine. Bessel kahtles enda mõõtetulemustes ning kordas mõõtmisi Heinrich Schlüteriga. Samaaegselt avaldasid Thomas Henderson parallaksi Alpha Centauri kohta 1839, 1840 esitles aga Wilhelm Struve oma parallaksi Vega kohta.

Panus psühholoogiasse

Besseli üheks suurimaks panuseks on tema uuringud vaatlejate vaheliste erinevuste kohta. Kahe vaatleja, näiteks A ja B, tulemuste vahet A-B hakati kutsuma “personaalseks võrrandiks”. Sellest tulenevalt, kui on teada vaatlejate kohta võrrandid A-B ja B-C on võimalik arvutada, milline tulemus oleks võrrandil A-C. Bessel pidas kõige silmapaistvamaks ja täpsemaks uurijaks Wilhelm Struvet ning tegi oma esimese võrdluskatse just temaga. Besseli avastuseks oli, et igal inimesel on oma "ajakonstant" ning inimesed on erinevad, sellest lähtuvalt erinevad ka iga indiviidi tehtud mõõtmistulemused. Võttes arvesse indiviidide erinevust, muutuvad aga erinevate isikute poolt tehtud vaatlusandmed hästi omavahel võrreldavateks. Max Friedrichi, kes oli Wilhelm Maximilian Wundti õpilane, esimene katse maailma esimeses psühholoogialaboratooriumis oligi metronoomi abil tehtud silma-kõrva katse. Psühholoogias nimetatakse seda komplikatsiooni eksperimendiks.

Tunnustus

Teosed

  • "Fundamenta Astronomiæ" (1818)
  • "Tabulæ Regiomontanæ" (1830)
  • "Physical Theory of Comets" (1836)

Viited