Antitsüklon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 12. juuni 2014, kell 14:38

Antitsüklon ehk kõrgrõhuala ehk kõrgrõhkkond on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala.

Antitsükloni keskmes on õhurõhk kõrgem ja langeb äärte suunas. Enamasti tekivad Eesti ilma mõjustavad antitsüklonid Skandinaavias ja arktilistel meredel, kuid vahel ka Siberis või Venemaa Euroopa osa sisealadel. Kõrgrõhkkonna mõjul ilmnevad kontinentaalse kliima tunnused.

Antitsüklonis valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, see põhjustab pilvisuse hajumist.

Külmal poolaastal on sage inversioonikihi tekkimine. Kui tavaliselt õhutemperatuur kõrgemale tõustes langeb, siis inversiooni korral see troposfääris kõrgemale tõustes tõuseb. Hoolimata kõrgest õhurõhust võib inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht tingida pilves taeva.

Antitsüklonis liiguvad tuuled spiraalselt päripäeva põhjapoolkeral ja vastupäeva lõunapoolkeral. Antitsükloni saabumine meie aladele toob eelnevaga võrreldes selgemat ja kuivemat ilma. Soojal poolaastal kaasneb sellega mõnikord kuumalaine ja põud, talvel aga käredam pakane ja püsivam vaiksem ilm.

Vaata ka

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 '''Antitsüklon''' ehk '''kõrgrõhuala''' ehk '''kõrgrõhkkond''' on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema [[õhurõhk|õhurõhuga]] ala.
-Antitsükloni keskmes on õhurõhk kõrgem ja langeb äärte suunas. Enamasti tekivad Eesti ilma mõjustavad antitsüklonid Skandinaavias või Läänemeremaades, kuid vahel ka Siberis või Venemaa Euroopa osas.
+Antitsükloni keskmes on õhurõhk kõrgem ja langeb äärte suunas. Enamasti tekivad Eesti ilma mõjustavad antitsüklonid Skandinaavias ja arktilistel meredel, kuid vahel ka Siberis või Venemaa Euroopa osa sisealadel. Kõrgrõhkkonna mõjul ilmnevad kontinentaalse kliima tunnused.
 Antitsüklonis valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, see põhjustab [[pilvisus]]e hajumist.