Kukevere: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
P Koordinaadid on teisaldatud Wikidatasse: 59.201666666667, 25.733333333333 |
||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
| pindala = |
| pindala = |
||
| elanikke = 49 (01.01.2006) |
| elanikke = 49 (01.01.2006) |
||
| lat_deg = 59 |
|||
| lat_min = 12 |
|||
| lat_sec = 06 |
|||
| lon_deg = 25 |
|||
| lon_min = 44 |
|||
| lon_sec = 00 |
|||
| maakond = Järva |
| maakond = Järva |
||
}} |
}} |
||
Redaktsioon: 8. juuni 2014, kell 18:40
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Kukevere | |
|---|---|
|
| |
| Pindala |
13,2 km² (2020)[1]  |
| Elanikke | 49 (01.01.2006) |
|
| |
| EHAK-i kood |
3554[2] |
| Koordinaadid | 59° 12′ N, 25° 44′ E |
  | |
 | |
Kukevere on küla Järva maakonnas Ambla vallas.
Endise nimega Kuckofer. Elanike arv seisuga 1.01.2013 55 inimest. Pindala 13 km2.
Asukoht
Küla asub Ambla valla loodeservas piirnedes Märjandi ja Sääskülaga ja Käravete alevikuga. Küla läbib Jägala-Käravete ehk Piibe maantee Haduskuuluvus läbi aegade:1866 Kukevere vald, 1892 Ambla vald, 1945 Jäneda Külanõukogu, 1963 Lehtse Külanõukogu, 1977 Ambla Külanõukogu, 1991 Ambla vald.
Ajalooline taust
Esmamainimine 1564. Kukevere koosneb kahest ajalooliselt külast – Kukevere ja Säänla. 1725 elas külas 70 inimest. 1977. aastal liideti Kukevere külaga osa Käravete asula territooriumist. Enne kolhoose olnud Kukevere külas 13 talu, nendest 8 omanikud olid Kirnmannid. Niisamuti oli suurem osa Kukevere elanikest Kirnmannid. Kukeveres tegutses Gustav Kirnmanni juhtimisel segakoor, mis käis ka laulupidudel. Kukeveres tegutses ka naisselts, mida juhatas Aliide Kirnmann.
Vaatamisväärsused
Kukevere külas Innu talu lähedal kuusesegametsas asub roosakashall heinasaokujuline graniitrahn: pikkus 6,3 m, laius 5,8 m (kitsamal otsal 4,6), kõrgus 2,7 m, ümbermõõt 21 m. Kivim on jämedateraline ja kvartsirikas. Põhjakülje kallakul on näha laste liulaskmise rada. Rahnu tipus asub looduslikuna näiv lohk läbimõõduga 40–50 cm ja sügavusega 10 cm. Lohus leidub sütt ja tuhka ja sealt väljub väike veevoolurenn. Nii lohu kui ka kogu kivi pind on konarlik ja kaetud samblaga. Ümbruses esineb mitmeid väiksemaid rahnusid. Läheduses on Jänijõe alguse allikad. Rahnu nimetus “Kohtumiskivi” tulevat sellest, et vanasti käinud külanoored rahnu juures kokku saamas.
Omaette kaunis vaade avaneb Piibe maanteelt külani viival alleel. Teed külla juhatab põline mänd. Kukevere mõisa kuivati on kaunis näide Järvamaa põhjaosale tüüpilisest maakivi ja Kuru lubidolomiidi kooskasutamisest. Siin töötas kõrtsmikuna kuulus “Prohvet Maltsvet” Juhan Leinberg.
Küla piirkonnas Jaani ja Karja talu maadel on arheoloogiamälestistena kaitse all kaks kivikalmet.
Välislingid
- Hundid laastasid lambakarja Järva Teataja 30. november 2006
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.