Omaan: erinevus redaktsioonide vahel
65. rida: | 65. rida: | ||
Keeltest kõneldakse veel belutši, pärsia ja urdu keelt ning rändkarjakasvatajad väljaspool linnu etioopia keelele sarnaseid dialekte. |
Keeltest kõneldakse veel belutši, pärsia ja urdu keelt ning rändkarjakasvatajad väljaspool linnu etioopia keelele sarnaseid dialekte. |
||
Suurlinnu Omaanis ei ole. |
Suurlinnu Omaanis ei ole. Pealinna Masqati piires on ametlikult vaid meie Viljandi jagu elanikke, kogu piirkonnas ca 800 000. Vahetult kokku puutuvate linnade piire on korduvalt muudetud ning loendusandmed on väga vastukäivad. Suuremad linnad on As-Sib, Salalah, Matrah (pealinna eeslinn suurima sadama ja kommerts- ning ärikeskusega), Bawshar, Suhar, As-Suwayq ja Ibri (ülejäänud alla 100 tuh.). |
||
==Religioon== |
==Religioon== |
Redaktsioon: 5. juuni 2014, kell 15:11
Omaani Sultaniriik | |
Riigihümn | Ya Rabbana Ehfid Lana Jalalat Al Sultan |
---|---|
Pealinn | Masqaţ |
Pindala | 309 550 km² |
Riigikeel | araabia |
Rahvaarv | 2 845 000 (2009) |
Rahvastikutihedus | Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?) |
Riigikord | konstitutsiooniline monarhia |
Sultan | Qābūs bin Sa‘īd Āl Sa‘īd |
Iseseisvus | 1741 |
SKT | 72,643 mld $ (2017)[1] |
SKT elaniku kohta | 15 267 $ (2017)[2] |
Rahaühik | riaal (OMR) |
Ajavöönd | maailmaaeg +4 |
Tippdomeen | .om |
ROK-i kood | OMA |
Telefonikood | 968 |
Omaan on riik Aasias Araabia poolsaare kaguosas.
Riik
Riigikord
Omaan on ametlikult konstitutsiooniline monarhia, kuid tegelikku võimutäiust omab sultan Qābūs bin Sa‘īd. Teda toetab ka enamik rahvast, kuna ta on toonud riiki suhtelise majandusliku õitsengu ning stabiilse valitsusvõimu.
Kahekohaline parlament koosneb 58-liikmelisest Riiginõukogust, mille liikmed määrab ametisse sultan ja 83-liikmelisest Konsultatiivkogust, mille valib rahvas.
Erakonnad on keelatud.
Haldusjaotus
Riik jaguneb 11 kubernerkonnaks (muḩāfaz̧ah).
- Al-Bāţinah Janūbī kubernerkond
- Al-Bāţinah Shamālī kubernerkond
- Al-Buraymī kubernerkond
- Al-Wusţá kubernerkond
- Ad-Dākhilīyah' kubernerkond
- Ash-Sharqīyah Janūbī kubernerkond
- Ash-Sharqīyah Shamālī kubernerkond
- Az̧-Z̧āhirah' kubernerkond
- Masqaţi kubernerkond
- Musandami kubernerkond
- Z̧ufāri kubernerkond
2011. aastal jagati Al-Bāţinah' piirkonna põhja- ja lõunaosa omaette kubernerkondadeks, sama tehti Ash-Sharqīyah' piirkonnaga ning Ad-Dākhilīyah', Al-Wusţá ja Az̧-Z̧āhirah' piirkond (minţaqah) said kubernerkondadeks.
Rahvastik
Põhirahvas on araabia keelt rääkivad omaanlased (ca 3/4). 2003. aasta rahvaloendusel oli riigi rahvaarv 2,34 miljonit. Riigis elab umbes 600 000 välismaalast, peamiselt võõrtöölised Pakistanist, Bangladeshist, Egiptusest, Indiast ja Filipiinidelt. Keeltest kõneldakse veel belutši, pärsia ja urdu keelt ning rändkarjakasvatajad väljaspool linnu etioopia keelele sarnaseid dialekte.
Suurlinnu Omaanis ei ole. Pealinna Masqati piires on ametlikult vaid meie Viljandi jagu elanikke, kogu piirkonnas ca 800 000. Vahetult kokku puutuvate linnade piire on korduvalt muudetud ning loendusandmed on väga vastukäivad. Suuremad linnad on As-Sib, Salalah, Matrah (pealinna eeslinn suurima sadama ja kommerts- ning ärikeskusega), Bawshar, Suhar, As-Suwayq ja Ibri (ülejäänud alla 100 tuh.).
Religioon
Ibadiidid 75%, sunniidid, šiiidid ja hinduistid.
Ajalugu
Omaan oli alates 6. sajandist eKr kuni aastani 632 Pärsia impeeriumi osa. Sejärel vallutasid selle araablased ning seal levis islam. 751 sai Omaan ibadiidi moslemite keskuseks ning seal hakkas valitsema nende imaam. 1508 vallutati pealinn Masqaţ Portugali poolt, kuid 1659 langes see Türgi kätte. 1741 tõrjuti türklased välja ning kehtestati sultanaat. 19. sajandil oli Omaani võimsuse kõrgaeg, ta omas kolooniaid Belutšistanis ja Sansibaris. Viimased kolooniad kaotas ta alles 1947, kui need liideti Pakistaniga. 1970 tõusis võimule praegune sultan Qābūs bin Sa‘īd, kes vabastas järgmisel aastal maa Suurbritannia protektoraadist. 1990. aastatel hakkas sultan toetama mõningaid demokraatlikke reforme, mille tulemusena parlamendi alamkoda valiti 2003 esimest korda vabadel valimistel.
Vaata ka
Välislingid
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.