Alaldusdiood: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
''' |
'''Alaldusdiood''' on [[pooljuhtdiood]], mis on ette nähtud [[vahelduvvool]]u muundamiseks [[alalisvool]]uks toite otstarbel. Seega on nad suurevoolulised [[diood]]id, mille lubatav [[pärivool]] on mõnesajast milliamprist sadade ampriteni. Dioode, mille lubatav pärivool on suurem kui 10 A, nimetatakse ka jõudioodideks. Sageli valmistatakse alaldusdioode dioodsildadena, kus |
||
otstarbel. Seega on nad suurevoolulised [[diood]]id, mille lubatav [[pärivool]] on mõnesajast |
|||
milliamprist sadade ampriteni. Dioode, mille lubatav pärivool on suurem kui 10 A, |
|||
nimetatakse ka jõudioodideks. Sageli valmistatakse alaldusdioode dioodsildadena, kus |
|||
sildlülitusse ühendatud dioodid on paigutatud ühisesse kesta. |
sildlülitusse ühendatud dioodid on paigutatud ühisesse kesta. |
||
| 8. rida: | 5. rida: | ||
==Töösagedused ja taastumiskestus== |
==Töösagedused ja taastumiskestus== |
||
Töösagedused olid varem alaldusdioodidel madalad ja reeglina ei ületanud 5 kHz. Praeguseks, tänu muundamisega [[toiteplokk]]ide laiale levikule, ulatuvad need aga sadade kilohertsideni. Sellest tulenevalt liigitavad mõned firmad alaldusdioode vastusuunatakistuse taastumiskestusest sõltuvalt tavalisteks, kiireteks ja ülikiireteks alaldusdioodideks. Nendest tavalistel taastumiskestust <math>t_n</math> ei normeerita, kiiretel on see >100 ns ja ülikiiretel <100 ns. Eri liigina vaadeldakse tavaliselt ka [[Schottky diood|Schottky alaldusdioode]], mis tänu väikesele päripingelangule (<math>U_F</math> < 0,5 V) on eriti sobivad madalapingelistes alaldites asutamiseks. Schottky dioodide taastumiskestus võib olla eriti väike, isegi < 1,5 ns. |
|||
==Vaata ka== |
|||
Töösagedused olid varem alaldusdioodidel madalad ja reeglina ei ületanud 5 kHz. |
|||
*[[Alaldi]] |
|||
Praeguseks, tänu muundamisega [[toiteplokk]]ide laiale levikule, ulatuvad need aga |
|||
sadade kilohertsideni. Sellest tulenevalt liigitavad mõned firmad alaldusdioode |
|||
vastusuunatakistuse taastumiskestusest sõltuvalt tavalisteks, kiireteks ja ülikiireteks |
|||
alaldusdioodideks. Nendest tavalistel taastumiskestust <math>t_n</math> ei normeerita, kiiretel on see |
|||
>100 ns ja ülikiiretel <100 ns. Eri liigina vaadeldakse tavaliselt ka Schottky |
|||
alaldusdioode, mis tänu väikesele päripingelangule (<math>U_F</math> < 0,5 V) on eriti sobivad |
|||
madalapingelistes alaldites kasutamiseks. Schottky dioodide taastumiskestus võib olla |
|||
eriti väike, isegi < 1,5 ns. |
|||
{{Elektroonika}} |
{{Elektroonika}} |
||
[[Kategooria:Dioodid]] |
[[Kategooria:Dioodid]] |
||
Redaktsioon: 5. juuni 2014, kell 09:32
Alaldusdiood on pooljuhtdiood, mis on ette nähtud vahelduvvoolu muundamiseks alalisvooluks toite otstarbel. Seega on nad suurevoolulised dioodid, mille lubatav pärivool on mõnesajast milliamprist sadade ampriteni. Dioode, mille lubatav pärivool on suurem kui 10 A, nimetatakse ka jõudioodideks. Sageli valmistatakse alaldusdioode dioodsildadena, kus sildlülitusse ühendatud dioodid on paigutatud ühisesse kesta.
Lubatav vastupinge ulatub alaldusdioodidel sadadest tuhandete voltideni.
Töösagedused ja taastumiskestus
Töösagedused olid varem alaldusdioodidel madalad ja reeglina ei ületanud 5 kHz. Praeguseks, tänu muundamisega toiteplokkide laiale levikule, ulatuvad need aga sadade kilohertsideni. Sellest tulenevalt liigitavad mõned firmad alaldusdioode vastusuunatakistuse taastumiskestusest sõltuvalt tavalisteks, kiireteks ja ülikiireteks alaldusdioodideks. Nendest tavalistel taastumiskestust ei normeerita, kiiretel on see >100 ns ja ülikiiretel <100 ns. Eri liigina vaadeldakse tavaliselt ka Schottky alaldusdioode, mis tänu väikesele päripingelangule ( < 0,5 V) on eriti sobivad madalapingelistes alaldites asutamiseks. Schottky dioodide taastumiskestus võib olla eriti väike, isegi < 1,5 ns.
