NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee

NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee (vene keeles КГБ при СМ СССР) oli Nõukogude Liidu riiklik julgeoleku ja teabehanke ametkond ajavahemikul 15. märtsist 1954 – 5. juulini 1978.

Pärast 1977. aasta uue NSV Liidu Konstitutsiooni vastuvõtmist, muutus ka NSV Liidu riikliku julgeolekuasutuse alluvussuhe - RJK allutati NSV Liidu Ministrite Nõukogu asemel otseselt NLKP KK Poliitbüroole, kuid jäid samaks ülesanded riigi- ja sisejulgeoleku tagamisel.

NSV Liidu MN juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee loomine

NSV Liidu MN j.a. RJK loomise ja NSV Liidu SM koosseisust riiklikku julgeolekt tagavate struktuurüksuste eraldamise aluseks oli NSVL siseministri Sergei Kruglov esildis NLKP KK Presiidiumile 8. veebruaril 1954. aastal. Pärast arutelu KK Presiidiumis ning otsuse vastuvõtmist kinnitas NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium 13. märtsil 1954 NSV Liidu MN j.a. RJK moodustamise ukaasi ja määras esimeheks 51-aastase NSV Liidu kangelase kindralpolkovnik Ivan Serovi.

NSV Liidu MN j.a. RJK tegevuse aluseks oli NLKP KK Presiidiumi määrus N П200/18 9. jaanuarist 1959. aastal, - NSV Liidu MN j.a. RJK põhimäärus («Положение о КГБ при СМ СССР»), mis juriidiliselt jõustus pärast NSV Liidu Ministrite Nõukogu poolset formaalset kinnitamist 3. veebruaril 1959. aastal.

NSV Liidu MN ja RJK asutati NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 13. märtsi seadluse alusel loodud ja 13. märtsil 1954. aastal ning tegutses kuni 1977. aasta NSV Liidu Konstitutsiooni muudatusteni.

Juhid ja organisatsioon

 Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimeeste loend

NSV Liidu MN ja RJK organisatsioon

Vastavalt 18. märtsil 1954 NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe Ivan Serovi käskkirjale oli RJK keskaparaadi struktuur:

• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 1. Peavalitsus (välisluure), ülem Aleksandr Panjuškin;
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. Peavalitsus (vastuluure), ülem Pavel Fedotov;
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 3. Peavalitsus (Eriosakond, sõjaline vastuluure), ülem Dmitri Leonov;
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 4. valitsus (salajas-poliitiline) ("võitlus nõukogudevastaste illegaalsete, natsionalistlike gruppide ja vaenulike elementidega"), ülem kindralleitnant Fjodor Haritonov (-1957), kindral Jevgeni Pitovranov (1957-);
  • 4. osakond, mille koosseisus Vene Õigeusu Kiriku ja sektide, katoliku kiriku, judaismi- ja muslimi ehk islamisusu organisatsioonide järelvalvega tegelenud jaoskonnad; Osakonna ülem Vassili Lutov.
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 5. valitsus (vastuluure erilist tähtsust omavatel riiklikel objektidel), ülem Ivan Betin (Бетин Иван Иосифович) (1955), Pjotr Ivašutin;
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 6. valitsus (vastuluure transpordivahendite sfääris Jegorov M.I;
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 7. valitsus (varjatud jälgimine), ülem Georgi Dobrõnin ru;
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 8. peavalitsus (šifreerimine-dešifreerimine), ülem (В.А.Лукшин)
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 9. valitsus (kommunistliku partei ja NSV Liidu riigi juhtkonna (MN) kaitse), ülem (В.И.Устинов)
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 10. valitsus (Moskva Kremli komandandi valitsus) ülem (А.Я.Веденин)
• Kaadrite valitsus,
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Uurimisvalitsus
• 1. Spetsosakond (vastuluurealane töö tuumapommiga seotud objektidel (А.М.Иванов)
• 2. Spetsosakond (operatiivtehnika kasutamine (Г.И.Заболотный)
• 3. Spetsosakond (salakirjavahendite, operatiivdokumentide valmistamine, dokumentide ja käekirjaekspertiisid (К.В.Булгаков)
• 4. Spetsosakond (raadiovastuluure (П.Ф.Кузнецов)
• 5. Spetsosakond (operatiivtehnika valmistamine (В.К.Белинский)
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee S osakond (valitsusside (П.Н.Воронин)
• Arvestus ja arhiiviosakond
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Vanglaosakond (А.П.Клейменов)
• Majandusvalitsus
• Majandus- ja plaaniosakond
• Mobilisatsiooniosakond
• Õppeasustuste valitsus
• Raamatupidamine
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe juures asuv Inspektsioon (П.В.Евсюков, alates 30. augustist 1954)
• NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee sekretariaat (В.П.Доброхотов)

Järgnevalt läbiviidud struktuurimuudatused

• 1955. aastal NSV Liidu MN määrusega 805-484сс, 26. aprillist 1955. aastal loodi 30. aprillist 1955 endise 4. valitsuse 10. osakonna asemel 6. Spetsosakond, (telegraafi ja postisidekorrespondentsi perlustatsioon).
• 1957. aastal viidi läbi reorganiseerimine, mille käigus toodi RJK alluvusse seni NSV Liidu Siseministeeriumi alluvuses olnud NSV Liidu Piirivalveväed ning loodi 2. aprillil 1957 NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalvevägede peavalitsus
• 1959. aasta 23. juunil NSV Liidu MN ja RJK käskkirjaga likvideeriti NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Vanglaosakond ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe juures asuv Inspektsioon ning NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee S osakond liideti Valitsusside "ВЧ" vägede osakonnaga ühiseks Valitsusside osakonnaks (Отдел правительственной связи (ОПС)).
• 1959. aasta 25. juunil NSV Liidu MN ja RJK käskkirjaga kinnitati RJK 9. valitsuse uued isikkoosseisu nimekirjad ja struktuur, (mille koosseisu arvati ka varasem 10. valitsus);
• 1959. aasta 2. juulil NSV Liidu MN ja RJK käskkirjaga moodustati seniste 2., 3., 4., 5. ja 6. Spetsosakonna baasil NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Operatiivtehniline valitsus Оперативно-техническое управление (ОТУ).
• 1959. aasta juuni-juulikuus viidi veel läbi muudatused, mille käigus 1. Spetsosakond liideti 5. valitsuse koosseisu ja Keskne raamatupidamine liideti Majandus- ja plaaniosakonnaga;
• 1960. aasta 2. veebruaril viidi läbi suurem struktuurimuudatus, mille käigus
  • 4. valitsus (salajas-poliitiline osakond) ("võitlus nõukogudevastaste illegaalsete, natsionalistlike gruppide ja vaenulike elementidega") ja 5. valitsus (vastuluure erilist tähtsust omavatel riiklikel objektidel) ja 6. valitsus ning valitsuste isikkoosseis liideti NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. Peavalitsusega; NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 3. Peavalitsus reorganiseeriti NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 3. valitsuseks;
  • NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Uurimisvalitsus, reorganiseeriti NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Uurimisosakonnaks
• 1966. aasta 15. novembril loodi pärast Ungari ülestõus 11. osakond, (tegevuse koordineerimiseks sotsialismimaade julgeolekuasutustega).
• 1967. aasta 25. juunil loodi NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus (võitlus ideoloogilise diversiooniga, taastatati iseseisev poliitilise politsei struktuurüksus).
  • 20. november loodi 12. osakond (telefoniliiinide ja ruumide salajaseks pealtkuulamiseks);
• 1968. aasta 24. juulil liideti 11. osakond Esimese peavalitsuse koosseisu;
• 1969. aasta 13. märtsil loodi 15. valitsus (NSV Liidu riigi juhtkonna jaoks ettenähtud tuumapommivarjendite ja kaitseobjektide teenindamiseks) ja Valitsusside osakond reorganiseeriti Valitsusside valitsuseks;
  • 26. november loodi RJK sidebüroo kontaktideks ajalehtede ja ajakirjade toimetuste ning teiste massiteabevahenditega ("Бюро связи КГБ с издательства-ми и другими средствами массовой информации"/ "Пресс-бюро КГБ");
• 1973. aasta 21. juunil moodustati 16. valitsus (elektrooniline luure);
• 1974. aasta 16. augustil reorganiseeriti 15. valitsus - 15. peavalitsuseks;
• 1976. aastal moodustati NSV Liidu liiduvabariikide ning haldusüksustses (linnades ja rajoonides) täiendavalt 2000 täiendavat RJK piirkondlikku asutust ning suurednati RJK isikkoosseisu «2250 ametikoha võrra, sealhulgas 1750 ohvitseri, 500 seersandi ja vabapalgalise võrra. Uutest ametikohtadest 100 loodi keskaparaadis ning täiendavalt eraldati RJK asutustele 250 sõiduautot, millest 10 eraldati keskaparaadile».

Peale 1977. aastal uue NSV Liidu Konstitutsiooni vastuvõtmist muudeti 5. juulist 1978. aastal, seni NSV Liidu Ministrite Nõukogule allunud Riikliku Julgeoleku Komitee alluvust ning järgnevalt allus NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee läbi Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe, kes oli ka Poliitbüroo liige - NLKP KK Poliitbüroole- NSV Liidu kõrgeimale poliitilisele võimuorganile.

Eelnev NSV Liidu Siseministeerium	NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee 1954-1978	Järgnev NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee
Eelnev Eesti NSV Siseministeerium#Eesti NSV Siseministeerium, sisejulgeoleku ja riikliku julgeoleku ühisasutusena	Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee 1954-1978	Järgnev Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee

Välislingid

• Биографический справочник