Nukitsamees (film): erinevus redaktsioonide vahel
| 62. rida: | 62. rida: | ||
*Filmivõtted toimusid [[Karksi-Nuia]] ümbruses. Metsamaja ehitati alevist mõni kilomeeter eemale [[Rutu]] mägedesse [[Paanikse]]le. Tänaseks on võtteplats raskesti äratuntav ning nõiamaja jäänused vaid aimatavad. |
*Filmivõtted toimusid [[Karksi-Nuia]] ümbruses. Metsamaja ehitati alevist mõni kilomeeter eemale [[Rutu]] mägedesse [[Paanikse]]le. Tänaseks on võtteplats raskesti äratuntav ning nõiamaja jäänused vaid aimatavad. |
||
*Laste kodutalu asupaik (Killatsi talu) asub mõni kilomeeter Karksi alevist lõuna pool Kassepa |
*Laste kodutalu asupaik (Killatsi talu) asub mõni kilomeeter Karksi alevist lõuna pool [[Kassepa paisjärv]]e kaldal. Filmis kujutatud laitmatus korras talumajapidamine seisab aastaid peremehetult, hooned on kokku langenud või lagunemas ning taluõu ja sinna viivad teed metsistunud. |
||
*Filmi alguskaadrites kujutatud suur kivi toodi metsa veerde võtete ajaks – see ei ole olnud looduslikult seal. Kivi asus [[Sudiste]]l. |
*Filmi alguskaadrites kujutatud suur kivi toodi metsa veerde võtete ajaks – see ei ole olnud looduslikult seal. Kivi asus [[Sudiste]]l. |
||
*Film on aluseks lavamuusikalile "Nukitsamees".<ref name="Postimees1999">[[Tambet Kaugema]]: [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/01/28/kultuur.htm "Otsi lolli, kes ei kardaks kolli"] Postimees, 28. jaanuar 1999. (Film "Nukitsamees" kui algmaterjal ja sama muusikaga teatrietendus)</ref> Sellele on viidanud helilooja [[Alo Põldmäe]] nii: "Muusikasse pandud Nukitsamehe lugu sai alguse 1981. aastal, kui valmis Helle Karise (Murdmaa) muusikaline mängufilm "Nukitsamees". Filmist välja kasvanud laste[[muusikal]] "Nukitsamees" sai esimesed lavaristsed Estonia teatris, ent on nüüdseks lavale tulnud ka Vanemuises."<ref>[[Alo Põldmäe]]: [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&id=10412&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3292 "Nukitsamees" Vanemuises: muljeid ootamatu järeldusega"] Sirp, 26. märts 2010.</ref> |
*Film on aluseks lavamuusikalile "Nukitsamees".<ref name="Postimees1999">[[Tambet Kaugema]]: [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/01/28/kultuur.htm "Otsi lolli, kes ei kardaks kolli"] Postimees, 28. jaanuar 1999. (Film "Nukitsamees" kui algmaterjal ja sama muusikaga teatrietendus)</ref> Sellele on viidanud helilooja [[Alo Põldmäe]] nii: "Muusikasse pandud Nukitsamehe lugu sai alguse 1981. aastal, kui valmis Helle Karise (Murdmaa) muusikaline mängufilm "Nukitsamees". Filmist välja kasvanud laste[[muusikal]] "Nukitsamees" sai esimesed lavaristsed Estonia teatris, ent on nüüdseks lavale tulnud ka Vanemuises."<ref>[[Alo Põldmäe]]: [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&id=10412&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3292 "Nukitsamees" Vanemuises: muljeid ootamatu järeldusega"] Sirp, 26. märts 2010.</ref> |
||
Redaktsioon: 4. juuni 2014, kell 21:37
| Žanr | pere-, muusikafilm |
|---|---|
| Režissöör | Helle Karis |
| Stsenarist |
Helle Karis Helgi Oidermaa Olav Ehala |
| Operaator | Ago Ruus |
| Helilooja | Olav Ehala |
| Peaosades |
Egert Soll Anna-Liisa Kurve Ülari Kirsipuu |
| Filmistuudio | Tallinnfilm |
| Aasta | 1981 |
| Kestus | 75 minutit |
| Riik | Nõukogude Liit (Eesti) |
| Keel | eesti |
| IMDb profiil | |
"Nukitsamees" on Helle Karise esimene täispikk mängufilm ja Tallinnfilmi esimene muinasjutt-mängufilm.[1] Aastal 1981 valminud linateos põhineb Oskar Lutsu samanimelisel lastejutul, mille põhjal on filmi stsenaariumi kirjutanud Helle Murdmaa (Helle Karis), Helgi Oiderma ja Olav Ehala. Dialoogid on kirjutanud Priit Aimla. Filmis kõlab Olav Ehala muusika Juhan Viidingu sõnadele, tantsud on seadnud Mait Agu.
Osatäitjaid
- Nukitsamees – Egert Soll
- Iti – Anna-Liisa Kurve
- Kusti – Ülari Kirsipuu
- Tõnn — Mihkel Raud
- Moor – Ita Ever
- Mõhk – Tõnu Kark
- Tölpa – Urmas Kibuspuu
- Ätt – Kaarel Kilvet
- Ema – Ines Aru
- Isa – Aarne Üksküla
- Vanaisa – Sulev Nõmmik
Sünopsis
"Nukitsamees" on Hansu-Grete stiilis Oskar Lutsu muinaslugu: kaks last, Iti ja Kusti, eksivad marjulkäigul metsa, pimeneb ja nad satuvad nõiamoori küüsi. Moor paneb lapsed oma majapidamises varahommikust hilisõhtuni rasket tööd tegema – Kusti seakarja ja Iti kollipere kasvatamatut võsukest Nukitsameest valvama. Kollipere juurest põgenetakse, kui ülejäänud metsaasukad tõttavad ummisjalu perepoegade Mõhu ja Tölpa leitud rahapada välja kaevama. Lapsed otsustavad Nukitsamehe endaga kodukülla kaasa võtta ja pärast kohutavat tagaajamist hämaras põlislaanes jõutakse tagasi kodutallu. Nukitsamehest saab tavaline poiss, tema peast kaovad isegi sarvenukid, mis talle esialgse hüüdnime on andnud.
Linateose iseloomustuseks
Film erineb Oskar Lutsu lastejutust silmatorkavalt nõiduslikkuse ja fantastikaelementide rõhutamise poolest. Jutustuses neid kuigivõrd ei leidu. Näiteks on filmis oluline võtmetegelane süsimust ronk, kes toob nõiamoorile olulisi sõnumeid; näiteks selle kohta, et lapsed on metsamajast põgenenud. Vaataja veendub, kuidas metsal on "silmad ja kõrvad", kuna tige nõid ilmub välja niipea, kui läheneb mõni piirsituatsioon, näiteks Iti hüüatus, et Nukitsamehe sarve küljest on tükk ära pudenenud. Nõiamoor võlub ka maasikad kasvama, eksitades sellega lapsed koduteelt. Lutsu kirjeldatud mooril üleloomulikke võimeid ei paista olevat. Filmis on paeluvad eriefektid, nagu kõrgele puu otsa kargav nõiapere, Nukitsamehe mahaviilitud sarvede kiire tagasikasvamine või kollipere öise norskamise stseen.
Erinevus kirjandusteose ja filmi vahel avaldub ka süžeeliinides: kui filmis põgenevad lapsed nõiamajast soodsat hetke kasutades, siis Lutsu jutustuses aitab neid selles abivalmis linnuke. Raamatus on Iti ja Kusti oma vanematele ainsad lapsed, filmis aga on tegemist väga lasterikka perekonnaga. Filmi lõpuosas püüab Nukitsamees metsa tagasi põgeneda, Oskar Lutsu jutustuses sellist sündmust ei ole. Luts ei kirjelda kuigivõrd ka kollipere edasist käekäiku pärast laste põgenemist, kuid filmis on kurjuse varitsemine tajutav ning kollipere ei kaota viimse hetkeni lootust Nukitsamees tagasi oma võimusesse püüda.
Filmi vastuvõtt
"Nukitsamees" on aastate vältel olnud populaarne lastefilm, seda on sageli näidatud nii kinos kui ka televisioonis. Filmis kõlavad laulud on jõudnud laia ringlusse, neid on esitatud ka laulupidudel ja helindeid on saatemuusikana kasutatud üldtantsupidudel ("Valulaul", "Kodulaul", "Päikeseratas"). Filmile kirjutatud muusikat on helilooja Olav Ehala valdavalt kasutanud oma muusikalis "Nukitsamees".[2]
Filmi tsitaadid ("Üks on laisk ja teine on loll ja mina pean üksipäini rabama!", "Kuti pähh, Kuti loll!" jm) on filmisõprade seas üldtuntud. Ajakirjanik Tambet Kaugema sõnul: "Kui võtta arvesse, kui levinud on rahva seas selle 17 aastat tagasi valminud filmi laulud ja repliigid, siis saab Helle Karise lavastatud linateost võrrelda vaid «Viimse reliikviaga."[2]
Esilinastuse järel heitis eesti ajakirjanduses ilmunud kriitika filmile ette peamiselt "poolitatust": põnevus raugeb, kui lapsed on kollipere juurest koju jõudnud. Osutati, et metsas toimuvale järgnev paneb linaloo venima ning shownumbriteks lavastatud laulud-tantsud ei vii tegevustikku edasi. Osatäitjatest on aga kiitvaid sõnu saanud eriti Ita Ever, kelle Moor on näitlejanna tuntumate osatäitmiste seas eesti kinolinal ning "Nukitsamees" on mitmetel filmifestivalidel pärjatud (eri)preemiatega.
Digitaalne taastamine
Film taastati digitaalselt 2010. aastal programmi "Eesti film 100" egiidi all Soomes Digital Film Finlandis. Värvi määrasid operaator Ago Ruus ja Pentti Keskimäki, pildi restaureeris Giuseppe di Giorgio, heli taastas Ants Andreas. Filmi taastamist toetasid Eesti Filmi Sihtasutus, Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja programm Eesti Vabariik 90.[1] Film taasesilinastus 14. mail 2010 kinos Artis.[3]
Huvitavat
- Filmivõtted toimusid Karksi-Nuia ümbruses. Metsamaja ehitati alevist mõni kilomeeter eemale Rutu mägedesse Paaniksele. Tänaseks on võtteplats raskesti äratuntav ning nõiamaja jäänused vaid aimatavad.
- Laste kodutalu asupaik (Killatsi talu) asub mõni kilomeeter Karksi alevist lõuna pool Kassepa paisjärve kaldal. Filmis kujutatud laitmatus korras talumajapidamine seisab aastaid peremehetult, hooned on kokku langenud või lagunemas ning taluõu ja sinna viivad teed metsistunud.
- Filmi alguskaadrites kujutatud suur kivi toodi metsa veerde võtete ajaks – see ei ole olnud looduslikult seal. Kivi asus Sudistel.
- Film on aluseks lavamuusikalile "Nukitsamees".[2] Sellele on viidanud helilooja Alo Põldmäe nii: "Muusikasse pandud Nukitsamehe lugu sai alguse 1981. aastal, kui valmis Helle Karise (Murdmaa) muusikaline mängufilm "Nukitsamees". Filmist välja kasvanud lastemuusikal "Nukitsamees" sai esimesed lavaristsed Estonia teatris, ent on nüüdseks lavale tulnud ka Vanemuises."[4]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Digitaalselt taastatud "Nukitsamees" esilinastub kinos Artis www.filmiveeb.ee Kasutatud 10.05.2012.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Tambet Kaugema: "Otsi lolli, kes ei kardaks kolli" Postimees, 28. jaanuar 1999. (Film "Nukitsamees" kui algmaterjal ja sama muusikaga teatrietendus)
- ↑ Eesti filmiklassika: Nukitsamees eestifilm.epl.ee Kasutatud 10.05.2012.
- ↑ Alo Põldmäe: "Nukitsamees" Vanemuises: muljeid ootamatu järeldusega" Sirp, 26. märts 2010.
Artiklid
- Janar Ala. Trikkideta trikitav Nukitsamees (Intervjuu Helle Karisega. Otsi alapealkirja alt: Helle Karis: «Nukitsamehega» läks hästi) Postimees, 16. mai 2010.
- Tambet Kaugema. "Otsi lolli,kes ei kardaks kolli". (Film "Nukitsamees" kui algmaterjal ja sama muusikaga teatrietendus) – Postimees, 28. jaanuar 1999.
Välislingid
- Nukitsamees andmekogus IMDb (inglise)