Saksa Demokraatlik Vabariik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
| 34. rida: | 34. rida: | ||
'''Saksa DV''' ehk '''Ida-Saksamaa''' oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel [[Nõukogude okupatsioonitsoon]]is moodustatud riik. |
'''Saksa DV''' ehk '''Ida-Saksamaa''' oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel [[Nõukogude okupatsioonitsoon]]is moodustatud riik. |
||
| ⚫ | |||
Saksa DV pealinn oli [[Berliin]] ([[Ida-Berliin]]). Läänepoolsem ja suurem osa Berliinist – [[Lääne-Berliin]] – Saksa DV-sse ei kuulunud. |
|||
Saksa DV kuulutati välja [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1949]]. SDV põhiseaduseks, oli 1968. aastal vastuvõetud Konstitutsioon. |
|||
[[USA okupatsioonitsoon|USA]], [[Suurbritannia okupatsioonitsoon|Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa okupatsioonitsoon]]is tekkis [[Saksamaa]] Liitvabariik, mida nimetati ka [[Lääne-Saksamaa]]ks. |
|||
==Saksa DV ja NSV Liit== |
|||
{{vaata|Nõukogude okupatsioon Saksamaal}} |
|||
Pärast Teise maailmasõja lõppu Euroopas ning liitlasvägede poolt Saksamaa territooriumi vallutamist jaotati Saksamaa 4 okupatsioonitsooniks. Idapoolsemad Saksamaa liidumaad kuulusid Nõukogude administratiiv- ja sõjalise kontrolli alla. Nõukogude sõjaväeadministratsioon Saksamaal juhtis Nõukogude okupatsioonitsoonis tsiviilelukorraldust. Saksamaal paiknevaid Nõukogude sõjaväeüksuste tegevust korraldas [[Nõukogude okupatsioonivägede grupp Saksamaal]]/Nõukogude väegrupp Saksamaal. |
|||
Nõukogude sõjaväe administratsioon ja administratsioonivalitsused (mis moodustati kõikides liidumaades) teostasid Saksamaa sovietiseerimist [[Ivan Serov]]i ([[NSV Liidu SARK-i volinik Saksamaal]]) ja [[Pavel Zelenin]]i ([[Kaitse Rahvakomissariaadi Vastuluurevalitsus SMERŠ|KRK Vastuluurevalitsus SMERŠ]]/[[NSV Liidu Nõukogude okupatsioonivägede grupi RJMi Vastuluurevalitsus]]e ülem juuni 1945- aprill 1947) juhtimisel, kasutades ka [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|NSV Liidu riikliku julgeoleku]] ja [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|siseasjade rahvakomissariaad]]i ning NSA valitsuste siseasjade osakondade töötajaid. |
|||
{{vaata|Nõukogude sõjaväeadministratsioon Saksamaal}} |
|||
{{vaata|Nõukogude väegrupp Saksamaal}} |
|||
==Majandus== |
|||
Sõjajärgsete piiridega lõigati Saksa DV-st ära osa tema tagamaadest idas, Saksamaa idaosa energiaga kindlustanud [[Sileesia]] söebasseinid ja [[Elbe]] [[alamjooks]]ul asunud sadamad. Saksa DV oli majanduslikult arenenuim sotsialistlik riik Ida-Euroopas. |
|||
== Sport == |
|||
Ida-Saksamaa saavutas tänu riiklikule tsentraliseeritud spordipoliitikale tipp-spordis suurt edu ja kümneid olümpiavõite. Kuigi seal oli ka oma olümpiakomitee, ei tunnustatud seda kaua aega. Mõlema Saksa riigi sportlased võistlesid [[Saksamaa ühendvõistkond|ühendvõistkonnas]] aastatel 1952-1964. Ida-Saksamaa olümpiavõitjate loetelu alustatakse vahest isegi [[poksija]] [[Wolfgang Behrendt]], kes võitis [[1956]]. aasta [[Melbourne]] [[1956. aasta suveolümpiamängud|mängudel]] kuldmedali, ehkki ta võistles Saksamaa ühendkonna koosseisus. Ida-Saksamaana hakati võistlema 1968. aastast. |
|||
[[Sarajevo]] [[1984. aasta taliolümpiamängud]]el oli Ida-Saksamaa edukaim riik kuldmedalite arvult: 9 kulda, 9 hõbedat ja 6 pronksmedalit. Kiiruisutamises oli 500 m distantsil oli naistest parim [[Christa Rothenburger]], kes püstitas 41,02-ga ka olümpiarekordi. Samadel olümpiamängudel sai oma esimese olümpiakulla ka iluuisutaja [[Katarina Witt]] naiste üksiksõidus. |
|||
Alates [[1968]] võistlesid Saksa riigid eraldi meeskondadena kuni Saksamaa taasühinemiseni 1990. |
|||
==Vaata ka== |
|||
*[[Lääne-Saksamaa]] |
|||
*[[Lääne-Berliin]] |
|||
*[[Saksamaa]] |
|||
*[[Saksa DV jalgpallikoondis]] |
|||
*[[Saksa Demokraatliku Vabariigi pass]] |
|||
| ⚫ | |||
[[Kategooria:Saksa DV]] |
|||
{{Link FA|af}} |
|||
{{Link FA|no}} |
|||
Redaktsioon: 21. mai 2014, kell 17:35
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2010) |
|
Deutsche Demokratische Republik (DDR) Saksa Demokraatlik Vabariik Ida-Saksamaa | |
|
[[Fail:
 |125px|ääris]][[Fail:
 |75px]] | |
| Valitsusvorm | Rahvavabariik |
|---|---|
| Osa | Külm sõda |
| Riigipea |
Wilhelm Pieck SDV President (-1960)
Walter Ulbricht 12. september 1960 - 1973 (erakond SED) |
| Ministrite Nõukogu esimees |
Otto Grotewohl 7. oktoober 1949 - 1964 |
| Pealinn | Berliin |
| Pindala | 108 179 km² |
| Rahvaarv | 16,35 miljonit (jaanuar 1990) |
| Riigikeeled | Saksa keel |
| Rahaühik | Saksa DV mark |
| Hümn |
Auferstanden aus Ruinen Rusudest ülestõus |
Saksa DV ehk Ida-Saksamaa oli Teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik.