Saksa Demokraatlik Vabariik: erinevus redaktsioonide vahel
| 39. rida: | 39. rida: | ||
[[USA okupatsioonitsoon|USA]], [[Suurbritannia okupatsioonitsoon|Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa okupatsioonitsoon]]is tekkis [[Saksamaa]] Liitvabariik, mida nimetati ka [[Lääne-Saksamaa]]ks. |
[[USA okupatsioonitsoon|USA]], [[Suurbritannia okupatsioonitsoon|Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa okupatsioonitsoon]]is tekkis [[Saksamaa]] Liitvabariik, mida nimetati ka [[Lääne-Saksamaa]]ks. |
||
==Haldusjaotus== |
|||
Pärast Saksa DV moodustamist 1949. aastal jagunes Saksa DV algselt ajalooliselt kujunenud [[liidumaa]]deks. |
|||
*[[Mecklenburg]]i liidumaa |
|||
*[[Saksimaa]] liidumaa, |
|||
*[[Saksi-Anhalt]]i liidumaa, |
|||
*[[Tüüringi]] liidumaa, |
|||
*[[Brandenburg]]i liidumaa. |
|||
[[1952]]. aastal moodustati liidumaade asemele 15 [[ringkond]]a (''Bezirk'', mitmuses ''Bezirke''): |
|||
#pealinn [[Berliin]] |
|||
#[[Cottbusi ringkond]], keskus [[Cottbus]]; |
|||
#[[Dresdeni ringkond]], keskus [[Dresden]]; |
|||
#[[Erfurdi ringkond]], keskus [[Erfurt]]; |
|||
#[[Frankfurdi ringkond]], keskus [[Frankfurt Oderi ääres]]; |
|||
#[[Gera ringkond]], keskus [[Gera]]; |
|||
#[[Halle ringkond]], keskus [[Halle]]; |
|||
#[[Karl-Marx-Stadti ringkond]], keskus [[Karl-Marx-Stadt]]; |
|||
#[[Leipzigi ringkond]], keskus [[Leipzig]]; |
|||
#[[Magdeburgi ringkond]], keskus [[Magdeburg]]; |
|||
#[[Neubrandenburgi ringkond]], keskus [[Neubrandenburg]]; |
|||
#[[Potsdami ringkond]], keskus [[Potsdam]]; |
|||
#[[Rostocki ringkond]], keskus [[Rostock]]; |
|||
#[[Schwerini ringkond]], keskus [[Schwerin]]; |
|||
#[[Suhli ringkond]], keskus [[Suhl]]. |
|||
==Saksa DV ja NSV Liit== |
==Saksa DV ja NSV Liit== |
||
Redaktsioon: 21. mai 2014, kell 17:34
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2010) |
|
Deutsche Demokratische Republik (DDR) Saksa Demokraatlik Vabariik Ida-Saksamaa | |
|
[[Fail:
 |125px|ääris]][[Fail:
 |75px]] | |
| Valitsusvorm | Rahvavabariik |
|---|---|
| Osa | Külm sõda |
| Riigipea |
Wilhelm Pieck SDV President (-1960)
Walter Ulbricht 12. september 1960 - 1973 (erakond SED) |
| Ministrite Nõukogu esimees |
Otto Grotewohl 7. oktoober 1949 - 1964 |
| Pealinn | Berliin |
| Pindala | 108 179 km² |
| Rahvaarv | 16,35 miljonit (jaanuar 1990) |
| Riigikeeled | Saksa keel |
| Rahaühik | Saksa DV mark |
| Hümn |
Auferstanden aus Ruinen Rusudest ülestõus |
Saksa DV ehk Ida-Saksamaa oli Teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud riik.
Saksa DV pealinn oli Berliin (Ida-Berliin). Läänepoolsem ja suurem osa Berliinist – Lääne-Berliin – Saksa DV-sse ei kuulunud.
Saksa DV kuulutati välja 7. oktoobril 1949. SDV põhiseaduseks, oli 1968. aastal vastuvõetud Konstitutsioon.
USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonis tekkis Saksamaa Liitvabariik, mida nimetati ka Lääne-Saksamaaks.
Saksa DV ja NSV Liit
Pikemalt artiklis Nõukogude okupatsioon Saksamaal
Pärast Teise maailmasõja lõppu Euroopas ning liitlasvägede poolt Saksamaa territooriumi vallutamist jaotati Saksamaa 4 okupatsioonitsooniks. Idapoolsemad Saksamaa liidumaad kuulusid Nõukogude administratiiv- ja sõjalise kontrolli alla. Nõukogude sõjaväeadministratsioon Saksamaal juhtis Nõukogude okupatsioonitsoonis tsiviilelukorraldust. Saksamaal paiknevaid Nõukogude sõjaväeüksuste tegevust korraldas Nõukogude okupatsioonivägede grupp Saksamaal/Nõukogude väegrupp Saksamaal.
Nõukogude sõjaväe administratsioon ja administratsioonivalitsused (mis moodustati kõikides liidumaades) teostasid Saksamaa sovietiseerimist Ivan Serovi (NSV Liidu SARK-i volinik Saksamaal) ja Pavel Zelenini (KRK Vastuluurevalitsus SMERŠ/NSV Liidu Nõukogude okupatsioonivägede grupi RJMi Vastuluurevalitsuse ülem juuni 1945- aprill 1947) juhtimisel, kasutades ka NSV Liidu riikliku julgeoleku ja siseasjade rahvakomissariaadi ning NSA valitsuste siseasjade osakondade töötajaid.
- Pikemalt artiklis Nõukogude sõjaväeadministratsioon Saksamaal
- Pikemalt artiklis Nõukogude väegrupp Saksamaal
Majandus
Sõjajärgsete piiridega lõigati Saksa DV-st ära osa tema tagamaadest idas, Saksamaa idaosa energiaga kindlustanud Sileesia söebasseinid ja Elbe alamjooksul asunud sadamad. Saksa DV oli majanduslikult arenenuim sotsialistlik riik Ida-Euroopas.
Sport
Ida-Saksamaa saavutas tänu riiklikule tsentraliseeritud spordipoliitikale tipp-spordis suurt edu ja kümneid olümpiavõite. Kuigi seal oli ka oma olümpiakomitee, ei tunnustatud seda kaua aega. Mõlema Saksa riigi sportlased võistlesid ühendvõistkonnas aastatel 1952-1964. Ida-Saksamaa olümpiavõitjate loetelu alustatakse vahest isegi poksija Wolfgang Behrendt, kes võitis 1956. aasta Melbourne mängudel kuldmedali, ehkki ta võistles Saksamaa ühendkonna koosseisus. Ida-Saksamaana hakati võistlema 1968. aastast.
Sarajevo 1984. aasta taliolümpiamängudel oli Ida-Saksamaa edukaim riik kuldmedalite arvult: 9 kulda, 9 hõbedat ja 6 pronksmedalit. Kiiruisutamises oli 500 m distantsil oli naistest parim Christa Rothenburger, kes püstitas 41,02-ga ka olümpiarekordi. Samadel olümpiamängudel sai oma esimese olümpiakulla ka iluuisutaja Katarina Witt naiste üksiksõidus.
Alates 1968 võistlesid Saksa riigid eraldi meeskondadena kuni Saksamaa taasühinemiseni 1990.