Egtvedi piiga: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 17. oktoober 2006, kell 19:42

Egtvedi piiga tammekirst Kopenhaageni Rahvusmuuseumis

Egtvedi piigaks (taani keeles Egtvedpigen) nimetatakse pronksiajal elanud neiut, kelle haud leiti Taanist Jüütimaalt Egtvedist. Leid on eelkõige tuntud hästi säilinud pronksiaegse rõivakomplekti pärast.

Egtvedi piiga haud leiti aastal 1921, kui kohalik talumees Peter Platz soovis tasandada tema maal asunud ja aja jooksul suuresti laiali aetud kääpa jäänused.

Tüdruk oli maetud tammetüvest õõnestatud kirstus mätastest kuhjatud kääpasse. Dendrokronoloogia abil on kindlaks tehtud, et tammepuu, millest kirst valmistati, langetati aastal 1370 eKr ja matus leidis aset aastal 1357 eKr. Surres oli piiga 16-18 aastat vana ja umbes 1,60 m pikk, tal olid pikad heledad juuksed. Tammekirst oli vooderdatud lehmanahaga. Neiule pandi kirstu kaasa karbike võrkvöötehnikas juuksevõrgu ja naaskliga ning kasetohust jooginõu, milles on säilinud jälgi nisust, pohladest, porsist ja meest kääritatud mõdust. Tüdruku jalalabade juurde oli pandud riidepamp, mille sees olid 8-9 aastase lapse põletatud jäänused. Tõenäoliselt ei olnud tegemist ema ja lapsega. Tüdruk oli kaetud villase tekiga. Kirstukaane vahele oli jäänud raudrohuõisi, mis näitab, et matus toimus suvel.

Skandinaavia lõunaosas oli pronksiajal tavaks matta tähtsal positsioonil surnud tammekirstudes suurtesse mätastest ehitatud hauakääbastesse. Jüütimaa muldades on niisugustesse kääbastesse mõnikord vihmavee mõjul tekkinud rauarikkad kihid, mis sulgesid kääpa sisemuse õhu- ja veekindlalt. Tänu sellele on säilinud suur osa orgaanilisest materjalist.

Egtvedi piiga kehast on alles vähe, kuid tema rõivad ja hauapanused on säilinud väga hästi. Tüdruk kandis püsttelgedel kootud poolpikkade varrukatega pluusi ja lühikest nöörseelikut. Käte ümber olid kullast käevõrud, ühes kõrvas kõrvarõngas ja vööl villane vöö, mida ehtis suur pronksist ketas. Tüdruku vöö külge oli kinnitatud sarvest kamm, jalgade ümber olid mähitud väikesed riidetükid.

Egtvedi piiga rõivastus ei olnud Skandinaavia pronksiaja tüüpiline igapäevarõivas. Nagu teised Taani tammekirstuhauad (nt Borum Eshøj, Skrydstrup) näitavad, kandsid naised tavaliselt pikki ja praktilisi rõivaid. On arvatud, et Egtvedi piiga võis olla tantsija, kes osales usutseremooniatel. Pronksiajast pärinevatel kaljujoonistel on korduvalt kujutatud tantsijaid või akrobaate. Leitud on paar pronksfiguuri (Grevensvænge, Fårdal), mis kujutavad nöörseelikut kandvat tantsijat. Sarnase nöörseeliku fragmente või seda ehtinud pronksnaaste on leitud ka mitmest teisest pronksiaegsest hauast.

Praegu asub Egtvedi piiga tammekirst koos sisuga Kopenhaagenis Rahvusmuuseumis (Nationalmuseet). Egtvedi kääbas on restaureeritud, see on 4 m kõrge ja 22 m läbimõõduga. Kääpa juurde on ehitatud väike muuseum.

Välislingid

Egtvedi piiga, rõivakomplekti rekonstruktsioon (inglise keeles)
Taani pronksiaegsetest rõivastest (tammekirstuhauad) (inglise keeles)
Nationalmuseet'i koduleht (inglise keeles)
Taani pronksiajast (taani keeles)

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 Egtvedi piiga haud leiti aastal [[1921]], kui kohalik talumees Peter Platz soovis tasandada tema maal asunud ja aja jooksul suuresti laiali aetud [[kääbas|kääpa]] jäänused.
-Tüdruk maeti tammetüvest õõnestatud kirstus mätastest kuhjatud kääpasse. [[Dendrokronoloogia]] abil on kindlaks tehtud, et [[tamm]]epuu, millest kirst valmistati, langetati aastal 1370 eKr ja matus leidis aset aastal 1357 eKr. Surres oli piiga 16-18 aastat vana ja umbes 1,60 m pikk, tal olid pikad heledad juuksed. Tammekirst oli vooderdatud lehmanahaga. Neiule pandi kirstu kaasa karbike [[võrkvöötehnika]]s juuksevõrgu ja naaskliga ning kasetohust jooginõu, milles on säilinud jälgi nisust, pohladest, porsist ja meest kääritatud [[mõdu]]st. Tüdruku jalalabade juurde oli pandud riidepamp, mille sees olid 8-9 aastase lapse põletatud jäänused. Tõenäoliselt ei olnud tegemist ema ja lapsega. Tüdruk oli kaetud villase tekiga. Kirstukaane vahele oli jäänud raudrohuõisi, mis näitab, et matus toimus suvel.
+Tüdruk oli maetud tammetüvest õõnestatud kirstus mätastest kuhjatud kääpasse. [[Dendrokronoloogia]] abil on kindlaks tehtud, et [[tamm]]epuu, millest kirst valmistati, langetati aastal 1370 eKr ja matus leidis aset aastal 1357 eKr. Surres oli piiga 16-18 aastat vana ja umbes 1,60 m pikk, tal olid pikad heledad juuksed. Tammekirst oli vooderdatud lehmanahaga. Neiule pandi kirstu kaasa karbike [[võrkvöötehnika]]s juuksevõrgu ja naaskliga ning kasetohust jooginõu, milles on säilinud jälgi [[nisu]]st, [[pohl]]adest, [[porss|porsist]] ja [[mesi|meest]] kääritatud [[mõdu]]st. Tüdruku jalalabade juurde oli pandud riidepamp, mille sees olid 8-9 aastase lapse põletatud jäänused. Tõenäoliselt ei olnud tegemist ema ja lapsega. Tüdruk oli kaetud villase tekiga. Kirstukaane vahele oli jäänud raudrohuõisi, mis näitab, et matus toimus suvel.
-[[Skandinaavia]] lõunaosas oli pronksiajal tavaks matta tähtsal positsioonil surnud [[tammekirstuhauad|tammekirstudes]] suurtesse mätastest ehitatud hauakääbastesse. Jüütimaa muldades on niisugustesse kääbastesse mõnikord vihmavee mõjul tekkinud rauarikkad <!--aali?--> kihid, mis sulgesid kääpa sisemuse õhu- ja veekindlalt. Tänu sellele on säilinud suur osa orgaanilisest materjalist.
+[[Skandinaavia]] lõunaosas oli pronksiajal tavaks matta tähtsal positsioonil surnud [[tammekirstuhauad|tammekirstudes]] suurtesse mätastest ehitatud hauakääbastesse. Jüütimaa muldades on niisugustesse kääbastesse mõnikord vihmavee mõjul tekkinud [[raud|rauarikkad]] <!--aali?--> kihid, mis sulgesid kääpa sisemuse õhu- ja veekindlalt. Tänu sellele on säilinud suur osa orgaanilisest materjalist.
-Egtvedi piiga kehast on alles vähe, kuid tema rõivad ja hauapanused on säilinud väga hästi. Tüdruk kandis [[püstteljed|püsttelgedel]] kootud poolpikkade varrukatega pluusi ja lühikest nöörseelikut. Käte ümber olid [[kuld|kullast]] käevõrud, ühes kõrvas kõrvarõngas ja vööl villane vöö, mida ehtis suur [[pronks]]ist ketas. Tüdruku vöö külge oli kinnitatud [[sarv]]est kamm, jalgade ümber olid mähitud väikesed riidetükid.
+Egtvedi piiga kehast on alles vähe, kuid tema rõivad ja [[hauapanused]] on säilinud väga hästi. Tüdruk kandis [[püstteljed|püsttelgedel]] kootud poolpikkade varrukatega pluusi ja lühikest nöörseelikut. Käte ümber olid [[kuld|kullast]] käevõrud, ühes kõrvas kõrvarõngas ja vööl villane vöö, mida ehtis suur [[pronks]]ist ketas. Tüdruku vöö külge oli kinnitatud [[sarv]]est kamm, jalgade ümber olid mähitud väikesed riidetükid.
 Egtvedi piiga rõivastus ei olnud [[Skandinaavia pronksiaeg|Skandinaavia pronksiaja]] tüüpiline igapäevarõivas. Nagu teised Taani [[tammekirstuhauad]]  (nt Borum Eshøj, Skrydstrup) näitavad, kandsid naised tavaliselt pikki ja praktilisi rõivaid. On arvatud, et Egtvedi piiga võis olla tantsija, kes osales usutseremooniatel. Pronksiajast pärinevatel [[kaljujoonised|kaljujoonistel]] on korduvalt kujutatud tantsijaid või akrobaate. Leitud on paar pronksfiguuri (Grevensvænge, Fårdal), mis kujutavad nöörseelikut kandvat tantsijat. Sarnase nöörseeliku fragmente või seda ehtinud pronksnaaste on leitud ka mitmest teisest pronksiaegsest hauast.
@@ 17. rida: / 17. rida: @@
 ==Välislingid==
-* [http://www.oakview.demon.co.uk/bronze_age/egtved.html Egtvedi piigast] (''inglise keeles'')
+* [http://www.oakview.demon.co.uk/bronze_age/egtved.html Egtvedi piiga, rõivakomplekti rekonstruktsioon] (''inglise keeles'')
 * [http://www.oakview.demon.co.uk/bronze_age/ Taani pronksiaegsetest rõivastest (tammekirstuhauad)] (''inglise keeles'')
 * [http://www.nationalmuseet.dk/sw33830.asp Nationalmuseet'i koduleht] (''inglise keeles'')