Erinevus lehekülje "Teaduslik meetod" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Suurus jäi samaks ,  7 aasta eest
P
Tühistati kasutaja 84.50.177.54 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Xqbot.
P (Tühistati kasutaja 84.50.177.54 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Xqbot.)
Arvamus, et just hüpoteetilis-deduktiivse teadusliku meetodi järjekindel kasutamine eristab [[teadus]]t mitteteadusest, põhineb valdavalt [[Karl Popper]]i [[teadusfilosoofia]]l. Tema definitsiooni järgi teadus peab sisaldama hüpoteese, mis võimaldavad teha kontrollitavaid ennustusi ning hüpoteesid peavad olema [[Falsifitseeritavus|falsifitseeritavad]].
 
[[Paul Feyerabend]] vaidlustas Popperi seisukohti ning astus teadusliku meetodi seatavate piirangute vastu, väites, et need piiravad vaba teadusliku mõtte arengut, pealegi on teadlased ajaloos nagunii järjekindlalt rikkunud kõiki meetodi reegleid. [[Thomas Kuhn]]i järgi pole võimalik eraldada kontrollitavat teooriat teooriast, mille raames vaatlusi tehakse; teadust tehakse teadlaskonna konsensust väljendavate [[paradigma (Kuhn)|paradigma]]de raames (Kuhn), teadus on pigem sotsiaalne kui loogiline protsess ning vahe teaduse ja mitteteaduse vahel on vastavate kogukondade käitumises. Teadusfilosoofid on esile toonud ka [[induktsiooniprobleem]]i – üksikute katsetulemuste põhjal ei saa vältimatult järeldada üldist teooriat.
 
Filosoofide kriitikale vaatamata on teaduslik meetod teadusüldsuses laialt tunnustatud teadustöö objektiivsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse taotlemise vahend.

Navigeerimismenüü