Sperm: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
11. rida: 11. rida:
}}
}}
'''Spermatozoon''' ([[Kreeka keel|kreekakeelsetest]] sõnadest "σπέρμα" [[seeme]] ja "ζῷον" [[loomad]], inglise k ''spermatozoon'') ehk '''spermatosoid''', '''spermium''' ehk '''sperm''' või '''seemnerakk''' on enamiku [[suguline sigimine|suguliselt sigivate]] isaste [[organism]]i küps [[sugurakk]] ehk paljunemisrakk.<ref>Meditsiinisõnastik. Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. Tallinn, 2004, lk 680. ISBN 9985-829-55-7</ref>
'''Spermatozoon''' ([[Kreeka keel|kreekakeelsetest]] sõnadest "σπέρμα" [[seeme]] ja "ζῷον" [[loomad]], inglise k ''spermatozoon'') ehk '''spermatosoid''', '''spermium''' ehk '''sperm''' või '''seemnerakk''' on enamiku [[suguline sigimine|suguliselt sigivate]] isaste [[organism]]i küps [[sugurakk]] ehk paljunemisrakk.<ref>Meditsiinisõnastik. Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. Tallinn, 2004, lk 680. ISBN 9985-829-55-7</ref>

Spermatosoidide ehk spermide arengut nimetatakse [[spermatogenees]]iks. Spermatosoidide küpsemine spermatogeneesis on tuntud kui [[spermiogenees]]iks.


Seemnerakkudest koosneb osaliselt ka [[seemnevedelik]].
Seemnerakkudest koosneb osaliselt ka [[seemnevedelik]].


== Meestel ==
== Iseloomustus ==
Spermid esinevad kõigis loomarühmades, aga nad on oma kujult, suuruselt ja struktuurilt väga erinevad. Neid jaotatakse üldtunnuste järgi sabaga spermideks (flagellospermid) ja sabata spermideks (aflagelloidsed spermid). Neist viimased on iseloomulikud vaid üksikutele rühmadele [[nematoodid|nematoodide]], [[vähilaadsed|vähilaadsete]] ja [[ämblikulaadsed|ämblikulaadsete]] seas.<ref>[[Jüri Kärner]] (1997). ''Sissejuhatus arengubioloogiasse''. Tartu Ülikooli Kirjastus. ISBN 9985-56-284-4</ref>

=== Meestel ===


Spermid on harilikult nööpnõelakujulised, umbes 50 μm pikkused ja nende eluiga on 4 ööpäeva.
Spermid on harilikult nööpnõelakujulised, umbes 50 μm pikkused ja nende eluiga on 4 ööpäeva.


Seemnerakk koosneb : peast, kaelast, vaheosast ja sabast.
Seemnerakk koosneb peast, kaelast, vaheosast ja sabast.


Nende [[liikumiskiirus]] vastuvoolu on umbes spermi kehapikkuse jagu sekundis.
Nende [[liikumiskiirus]] vastuvoolu on umbes spermi kehapikkuse jagu sekundis.


==Ajaloolist==
==Ajaloolist==
Spermatosoide kirjeldas esmakordselt [[Antoni van Leeuwenhoek]] 1680. aastal, kuid pidas neid [[parasiit]]ideks.
* 1677. aastal avastas spermatozooni Jan Ham von Arnhem, selle avastuse kinnitas [[Antoni van Leeuwenhoek]].

Spermid on loomarakkudest kõige sarnasemad [[Opisthokonta|tagaviburiliste]] ühisele eellasele. Tagaviburilised (''Opisthokonta'') on ühisnimetus suurele eukarüootide rühmale, mille koosseisu kuuluvad kõik looma- ja seeneriigi esindajad ning mõned [[protistid|protistide]] [[klass (bioloogia)|klassid]]. Nende ühistunnuseks on, et tagaviburiliste ujuvatel rakkudel paikneb liikumist võimaldav [[vibur]] raku tagaosas.


==Vaata ka ==
==Vaata ka ==
31. rida: 38. rida:
*[[spermatiid]]
*[[spermatiid]]
*[[spermatsütogenees]]
*[[spermatsütogenees]]
*[[spermiogenees]]
*[[spermatogenees]]
*[[spermatogenees]]
*[[spermatoloogia]]
*[[spermatoloogia]]
*[[suguti]]
*[[ürgsugurakk]]
*[[ürgsugurakk]]


== Viited ==
== Viited ==
{{Viited|}}
{{Viited}}


== Välisallikad ==
== Välislingid ==
* Rainer Kerge. [http://www.eestiloodus.ee/artikkel4407_4375.html Valk, kelle korraldusel küpseb muna ja valmib seeme] Eesti Loodus, 2012/02
*[[Piret Pappel]]. ''[http://forte.delfi.ee/news/maa/teadusfoto-spermatosoidide-soda-mone-liigi-puhul-vagagi-vihane.d?id=66818647 TEADUSFOTO: Spermatosoidide sõda. Mõne liigi puhul vägagi vihane], Novaator 01. oktoober 2013 14:45, Veebiversioon (vaadatud 02.10.2013)
* Piret Pappel. [http://novaator.ee/ET/meditsiin/laisa_sabaga_sperm_jaole_ei_paase/ Laisa sabaga sperm jaole ei pääse] Novaator, 2. jaanuar 2012
* Piret Pappel. [http://novaator.ee/ET/biotehnoloogia/foto_spermatosoidide_soda/ Foto: Spermatosoidide sõda] Novaator, 1. oktoober 2013
* Piret Pappel. [http://www.novaator.ee/ET/loodus/leiti_vanimad_seemnerakkude_kivistised/ Leiti vanimad seemnerakkude kivistised] Novaator, 14. mai 2014


[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Bioloogia]]

Redaktsioon: 15. mai 2014, kell 21:21

Spermatozoon
Seemnerakk munarakku sisenemist üritamas, et viljastumine saaks toimuda
Seemnerakk munarakku sisenemist üritamas, et viljastumine saaks toimuda
Taksonoomia

Spermatozoon (kreekakeelsetest sõnadest "σπέρμα" seeme ja "ζῷον" loomad, inglise k spermatozoon) ehk spermatosoid, spermium ehk sperm või seemnerakk on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk ehk paljunemisrakk.[1]

Spermatosoidide ehk spermide arengut nimetatakse spermatogeneesiks. Spermatosoidide küpsemine spermatogeneesis on tuntud kui spermiogeneesiks.

Seemnerakkudest koosneb osaliselt ka seemnevedelik.

Iseloomustus

Spermid esinevad kõigis loomarühmades, aga nad on oma kujult, suuruselt ja struktuurilt väga erinevad. Neid jaotatakse üldtunnuste järgi sabaga spermideks (flagellospermid) ja sabata spermideks (aflagelloidsed spermid). Neist viimased on iseloomulikud vaid üksikutele rühmadele nematoodide, vähilaadsete ja ämblikulaadsete seas.[2]

Meestel

Spermid on harilikult nööpnõelakujulised, umbes 50 μm pikkused ja nende eluiga on 4 ööpäeva.

Seemnerakk koosneb peast, kaelast, vaheosast ja sabast.

Nende liikumiskiirus vastuvoolu on umbes spermi kehapikkuse jagu sekundis.

Ajaloolist

Spermatosoide kirjeldas esmakordselt Antoni van Leeuwenhoek 1680. aastal, kuid pidas neid parasiitideks.

Spermid on loomarakkudest kõige sarnasemad tagaviburiliste ühisele eellasele. Tagaviburilised (Opisthokonta) on ühisnimetus suurele eukarüootide rühmale, mille koosseisu kuuluvad kõik looma- ja seeneriigi esindajad ning mõned protistide klassid. Nende ühistunnuseks on, et tagaviburiliste ujuvatel rakkudel paikneb liikumist võimaldav vibur raku tagaosas.

Vaata ka

Viited

  1. Meditsiinisõnastik. Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido. Tallinn, 2004, lk 680. ISBN 9985-829-55-7
  2. Jüri Kärner (1997). Sissejuhatus arengubioloogiasse. Tartu Ülikooli Kirjastus. ISBN 9985-56-284-4

Välislingid