Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: '{{ravi}} '''Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid'''<ref>Laine Trapido. "Meditsiiniterminite lühendeid". AS Medicina, Tallinn, lk 169, 2007, ISBN 978-9985-829-79-0.</ref...'
 
Mariina (arutelu | kaastöö)
6. rida: 6. rida:
Mittesteroidseid põletikuvastaseid ained on enimkasutatavad [[ravimid]] [[valu]], [[põletik]]u ja [[palavik]]u puhul. Nende hulka kuulub nii käsimüügi- kui [[retseptiravim]]eid.
Mittesteroidseid põletikuvastaseid ained on enimkasutatavad [[ravimid]] [[valu]], [[põletik]]u ja [[palavik]]u puhul. Nende hulka kuulub nii käsimüügi- kui [[retseptiravim]]eid.


==Toimemehhanismid==
==Toimemehaanismid==
MSPVA-d toime arvatakse saabuvat ensüümi [[tsüklooksügenaas]]i (COX) vormide: [[COX-1]] (enamikus [[kude]]des) ja [[COX-2]] (aktiivne neerukoes ja [[kesknärvisüsteem]]is) aktiivsuse mõjutamise (inhibeerimise) kaudu, takistamaks prostaglandiinide ja tromboksaanide komplekteerimist.
MSPVA-d toime arvatakse saabuvat ensüümi [[tsüklooksügenaas]]i (COX) vormide: [[COX-1]] (enamikus [[kude]]des) ja [[COX-2]] (aktiivne neerukoes ja [[kesknärvisüsteem]]is) aktiivsuse mõjutamise (inhibeerimise) kaudu, takistamaks prostaglandiinide ja tromboksaanide komplekteerimist.
[[COX-3]] avaldub [[ajukoor]]es ja [[süda]]mes.
[[COX-3]] avaldub [[ajukoor]]es ja [[süda]]mes.

Redaktsioon: 12. mai 2014, kell 20:40

Siin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ja see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.

Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid[1] ehk mittesteroidsed põletikuvastased valuvaigistid[2] ehk mittesteroidsed põletikuvastased ained (lüh MSPVA)(inglise non-steroidal anti-inflammatory drugs, lüd NSAIDs) on ravimpreparaatide rühm, mida kasutatakse nii humaanmeditsiinis kui veterinaarias.[3]

Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidne põletikuvastane ravim.

Mittesteroidseid põletikuvastaseid ained on enimkasutatavad ravimid valu, põletiku ja palaviku puhul. Nende hulka kuulub nii käsimüügi- kui retseptiravimeid.

Toimemehhanismid

MSPVA-d toime arvatakse saabuvat ensüümi tsüklooksügenaasi (COX) vormide: COX-1 (enamikus kudedes) ja COX-2 (aktiivne neerukoes ja kesknärvisüsteemis) aktiivsuse mõjutamise (inhibeerimise) kaudu, takistamaks prostaglandiinide ja tromboksaanide komplekteerimist. COX-3 avaldub ajukoores ja südames.

MSPVA-d on lipofiilsed, haakuvad rakumembraaniga ja plasma valkudega ja mõjutavad ka neutrofiile ja T-lümfotsüütide funktsioneermist. MSPVA-de kasutamisskeem ja ravimi valik sõltuvad iga patsiendi konkreetsest seisundist. Farmakogeneetilised uuringud indikeerivad, et MSPVA-de põletikuvastane toime sõltub tsütokroom P450 ensüümide osalemisest nimetatud ravimite metabolismis ja on seega inidviiditi erinev.

Liigitus

COX-1 ja COX-2 inhibeerimise suhte alusel liigitatakse MSPVA-d:

Levinuimad MSPVA-d

  • (humaan-ATC süsteemi kood M01AG) fenamaadid - tolfenaamhape;
  • (M01AH) koksiibid - tselekoksiib, etorikoksiib,nabumetoon, nimesuliid;
  • (M01AC) oksikaamid - püroksikaam, lornoksikaam, meloksikaam;
  • (M01AE) propioonhappe derivaadid - ibuprofeen, naprokseen, ketoprofeen
  • (N02BB) pürasolooni derivaadid
  • (N02BA) salitsülaadid - atsetüülsalitsülaat;
  • (M01AB) äädikhappe derivaadid - indometatsiin, diklofenak.

Veterinaar-ATC süsteemi koodidele lisatakse ette Q täht.

Kõrvaltoimed ja ohud inimestel

MSPVA-sid tuleks võimlause korral vältida tursesündroomiga patsientidel, näit südame paispuudulikkus, nefrootiline sündroom, maksatsirroos, arteriaalne hüpertensioon, suhkurtõbi, antifofolipiidantikeha sündroom, sümptomaatiline ateroskleroos.

Kõrvaltoimed olenevad nii indiviidist, tema tervislikust seisukorrast kui ka tarvitavast ravimipreparaadist, levinumateks ebasoovitavateks kõrvatoimeteks on toimed

  • seedetraktile: isutus, kõhuvalu, iiveldus, mao limaskesta erosioonid, peptiline haavand, perforatsioon, seedetrakti verejooks, aneemia, kõhulahtisus;
  • südame-veresoonkonnale: arütmia, hoiatatakse müokardiinfarkti ja tromboosriski eest;
  • neerudele: tursed, vedelikupeetus, hüpertensioon, vererõhku alandavate ravimite toime alanemine, hüperklaeemia, neerupuudulikus;
  • kesknärvisüsteemile: segasusseisund, peavalu, pearinglus, depressioon, krambiläve alanemine, aseptiline meningiit, fataalne koljusisene verejooks;
  • kesknärvisüsteemile: gestatsiooniaja pikenemine, sünnitegevuse aeglustumine;
  • ülitundlikkus: vasomotoorne riniit, bronhospasm, urtikaaria, hüpotensioon, šokk
  • surm (Ameerika Ühendriikides on hinnanguline surmade arv igal aastal 16 000 ringis)[4].

Viited

  1. Laine Trapido. "Meditsiiniterminite lühendeid". AS Medicina, Tallinn, lk 169, 2007, ISBN 978-9985-829-79-0.
  2. "Meditsiinisõnastik" 521:2004.
  3. Veterinary Non-Steroidal Anti-Inflammatory Drugs (NSAIDs), USA Ravimi ja Toiduamet, veebiversioon (vaadatud 12.05.2014) (inglise keeles)
  4. C. David Tollison, John R. Satterthwaite, Joseph W. Tollison, Practical Pain Management, lk 246, 2002, Lippincott Williams & Wilins, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 12.05.2014) (inglise keeles)


Välisallikad