Püha maa

Augsburgi kartograafi Tobias Conrad Lotteri 1759. aastast pärinev kaart nimega "Püha maa ehk Palestiina" kujutab mitte üksnes Juudamaad ja Iisraeli, kus on eristatud 12 juudi hõimu, vaid näitab ka nende paiknemist eri aegadel piibli järgi.

Püha maa (heebrea keeles אֶרֶץ הַקוֹדֵשׁ Eretz HaQodesh, araabia keeles الأرض المقدسة Al-Arḍ Al-Muqaddasah) on Iisraeli nimi judaismis. Traditsiooniliselt nimetavad nii juudid kui ka mittejuudid seda piirkonda Palestiinaks. Muslimid ja kristlased nimetavad nõnda ka piirkonda Jordani jõe ja Vahemere vahel, mis hõlmab nii tänapäeva Iisraeli kui ka Palestiinat.

See piirkond on osalt tähtis just Jeruusalemma religioosse tähenduse tõttu, kuna linn on püha nii judaismis, kristluses kui ka islamis. Püha maa tähtsus kristlastele oli üks ristisõdade ideoloogilisi aluseid, kuna Euroopa kristlased püüdsid vallutada maa seldžuki türklaste käest, kes olid selle omakorda saanud islamiusku araablastelt, kes vallutasid selle kristlikult Bütsantsi keisririigilt.

Paljudesse Püha maa paikadesse on juba sajandeid teinud palverände eri usundite esindajad, sealhulgas juudid, kristlased, muslimid ja baha'ilased.