Koartikulatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kertu5 (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: ''''Koartikulatsioon''' ehk '''kooshääldus''' ehk '''kaashääldus''' on ühe hääliku häälduse mõju teise, lähedal asuva hääliku hääldusele ehk artikulats...'
 
1. rida: 1. rida:
'''Koartikulatsioon''' ehk '''kooshääldus''' ehk '''kaashääldus''' on ühe [[Häälik|hääliku]] häälduse mõju teise, lähedal asuva hääliku hääldusele ehk artikulatsioonile. Ühte häälikut moodustades arvestavad kõneelundid asendiga, kuhu nad peavad liikuma järgmise hääliku artikuleerimiseks. Näiteks hääldatakse ''k''-häälikud erineva ümbruse tõttu sõnades ''kiri'' ja ''kuri'' väga erinevalt. Koartikulatsioon saadab inimese kõnet suhteliselt automaatse nähtusena.
'''Koartikulatsioon''' ehk '''kooshääldus''' ehk '''kaashääldus''' on ühe [[Häälik|hääliku]] häälduse mõju teise, lähedal asuva hääliku hääldusele ehk artikulatsioonile. Ühte häälikut moodustades arvestavad kõneelundid asendiga, kuhu nad peavad liikuma järgmise hääliku artikuleerimiseks. Näiteks hääldatakse ''k''-häälikud erineva ümbruse tõttu sõnades ''kiri'' ja ''kuri'' väga erinevalt. Koartikulatsioon saadab inimese kõnet suhteliselt automaatse nähtusena.

[[Kategooria:Keeleteadus]]

Redaktsioon: 9. mai 2014, kell 04:41

Koartikulatsioon ehk kooshääldus ehk kaashääldus on ühe hääliku häälduse mõju teise, lähedal asuva hääliku hääldusele ehk artikulatsioonile. Ühte häälikut moodustades arvestavad kõneelundid asendiga, kuhu nad peavad liikuma järgmise hääliku artikuleerimiseks. Näiteks hääldatakse k-häälikud erineva ümbruse tõttu sõnades kiri ja kuri väga erinevalt. Koartikulatsioon saadab inimese kõnet suhteliselt automaatse nähtusena.