Lavamaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 16. oktoober 2006, kell 22:47

Lavamaa ehk platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala.

Termin ei oma täpset definitsiooni, mistõttu kasutatakse teda küllaltki erinevate nähtuste nimetamiseks. Üldjoontes loetakse lavamaa absoluutseks või suhteliseks (kui platoo on kõrgem ümbritseva ala suhtes) kõrguseks vähemalt 150...300 meetrit. Siiski eristavad maastike klassifitseerijad (Arold, 2005) ka Eestis mitmeid lavamaid, mis sellele tingimusele ei vasta. Lavamaa on tihti vähemalt ühest küljest piiratud järsema nõlvaga. Näiteks Viru lavamaa põhjapiiriks on Balti klint. Lavamaa reljeef on enamasti võrdlemisi tasane, kuid mõnikord lõikavad teda sügavad vooluveetekkelised orud, sest platoodel voolavate jõgede erosioonibaas on madalal. Tasandikust eristab platood enamasti suurem absoluutne kõrgus ning mõnevõrra liigestatum reljeef. Sageli ongi platoo ja tasandiku ainus vahe selles, et üks on kõrgemal kui teine. Platood võivad tekkida väga erinevate geoloogiliste protsesside tagajärjel, mistõttu ei peeta platoost rääkides silmas selle geneesi, vaid ainult pinnamoodi.

Viited

Ivar Arold. Eesti maastikud, Tartu 2005, 453 lk.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Lavamaa''' ehk '''platoo''' on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase [[reljeef]]i ning ulatusliku [[pindala]]ga ala.
-Termin ei oma täpset [[definitsioon]]i, mistõttu kasutatakse teda küllaltki erinevate nähtuste nimetamiseks. Üldjoontes loetakse lavamaa [[Absoluutne kõrgus|absoluutseks]] või [[Suhteline kõrgus|suhteliseks]] (kui platoo on kõrgem ümbritseva ala suhtes) kõrguseks vähemalt 150...300 meetrit. Siiski eristavad maastike klassifitseerijad (Arold, 2005) ka Eestis mitmeid lavamaid, mis sellele tingimusele ei vasta. Lavamaa on tihti vähemalt ühest küljest piiratud järsema [[nõlv]]aga. Näiteks [[Viru lavamaa]] põhjapiiriks on [[Balti klint]]. Lavamaa reljeef on enamasi võrdlemisi tasane, kuid mõnikord lõikavad teda sügavad [[vooluveetekkeline pinnavorm|vooluveetekkelised]] [[Org|orud]], sest platoodel voolavate [[Jõgi|jõgede]] [[erosioonibaas]] on madalal. Tasndikust eristab platood enamasti suurem absoluutne kõrgus ning mõnevõrra liigestatum reljeef. Sageli ongi platoo ja tasandiku ainus vahe selles, et üks on kõrgemal kui teine. Platood võivad tekkida väga erinevate [[Geoloogia|geoloogiliste]] protsesside tagajärjel, mistõttu ei peeta platoost rääkides silmas selle geneesi, vaid ainult pinnamoodi.
+Termin ei oma täpset [[definitsioon]]i, mistõttu kasutatakse teda küllaltki erinevate nähtuste nimetamiseks. Üldjoontes loetakse lavamaa [[Absoluutne kõrgus|absoluutseks]] või [[Suhteline kõrgus|suhteliseks]] (kui platoo on kõrgem ümbritseva ala suhtes) kõrguseks vähemalt 150...300 meetrit. Siiski eristavad maastike klassifitseerijad (Arold, 2005) ka Eestis mitmeid lavamaid, mis sellele tingimusele ei vasta. Lavamaa on tihti vähemalt ühest küljest piiratud järsema [[nõlv]]aga. Näiteks [[Viru lavamaa]] põhjapiiriks on [[Balti klint]]. Lavamaa reljeef on enamasti võrdlemisi tasane, kuid mõnikord lõikavad teda sügavad [[vooluveetekkeline pinnavorm|vooluveetekkelised]] [[Org|orud]], sest platoodel voolavate [[Jõgi|jõgede]] [[erosioonibaas]] on madalal. Tasandikust eristab platood enamasti suurem absoluutne kõrgus ning mõnevõrra liigestatum reljeef. Sageli ongi platoo ja tasandiku ainus vahe selles, et üks on kõrgemal kui teine. Platood võivad tekkida väga erinevate [[Geoloogia|geoloogiliste]] protsesside tagajärjel, mistõttu ei peeta platoost rääkides silmas selle geneesi, vaid ainult pinnamoodi.
 ==Viited==