Erinevus lehekülje "Suur nälg" redaktsioonide vahel

[[Ikaldus]] tabas Eestit aastail [[1694]]. [[Vili|Vilja]]kasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma [[vihm]]a, nii et [[hein]]a ei saanud teha. [[Rukis]] ei õitsenud ega valminud. [[Suvivili|Suvivilja]] hävitas sügisel varajane külm. [[1696]]. aasta kevad oli jälle väga külm ja suvel sadas taas vihma. Ikaldus oli veel suurem kui eelmisel aastal. 1696. aastal hakkasid esimesed inimesed [[nälg]]a surema. Paljud inimesed lahkusid kodudest, et toitu otsida. Suure näljaga proovisid inimesed süüa kõike, mis kätte sattus. Söödi isegi [[õled|õlgi]], [[puukoor]]t, [[sõnnik]]ut. Paljud inimesed läksid linnadesse, kus oli aga samuti toidupuudus. [[1697]]. aasta kevadel, kui teede ja asulate ümber hakkas lumi sulama, leiti palju laipu, kes olid talvel surnud. Kõige vähem lootust oli [[orb]]udel ja [[vanur]]itel.

Rootsi1696. võimudaastal eioli andnudlinnades näljahädalistelesiiski veel mingisugustpiisavalt abitoiduvarusid. 1696. aastalaasta olikevadel linnadeslubab veelLiivimaa piisavadkuberner toiduvarud,[[Erik kuidSoop]] neidLiivimaa eiEesti jagatudala välja.asehalduril Samal[[Gustav ajalAdolf kuiStrömfelt|Strömfeldtil]] talupojadTartu massiliseltsõja­väe nälgamoonalaost surid,laenata veetitalunikele 700 tündrit vilja isegija teeb korralduse ka Pärnumaa rentnike varustamiseks viljaga. Vilja veeti maaltEestist välja ka välja Rootsi ja Soome, kus näljahäda oli suurem. Suurem1697. aastal oli heategevuslik üritus näljahädaliste aitamiseks toimuska Tartus (kindralkuberner [[Erik Dahlberg]]<nowiki/>i korraldusel).