Erinevus lehekülje "Suur nälg" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 177 baiti ,  6 aasta eest
Mõned täpsustused, allikat pole paraku käepärast, aga selleks on: O. Liiv, Suur Näljaaeg Eestis 1695-1697 : Die Grosse Hungersnot in Estland 1695-1697 (Tartu: Loodus, 1938).
(Mõned täpsustused, allikat pole paraku käepärast, aga selleks on: O. Liiv, Suur Näljaaeg Eestis 1695-1697 : Die Grosse Hungersnot in Estland 1695-1697 (Tartu: Loodus, 1938).)
[[Pilt:Näljakangur (22306).jpg|pisi|Näljakangur Palmse külas]]
 
[[Ikaldus]] tabas Eestit aastail [[1694]]. [[Vili|Vilja]]kasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma [[vihm]]a, nii et [[hein]]a ei saanud teha. [[Rukis]] ei õitsenud ega valminud. [[Suvivili|Suvivilja]] hävitas sügisel varajane külm. [[1696]]. aasta kevad oli jälle väga külm ja suvel sadas taas vihma. Ikaldus oli veel suurem kui eelmisel aastal. 1696. aastal hakkasid esimesed inimesed [[nälg]]a surema. Paljud inimesed lahkusid kodudest, et toitu otsida. Suure näljaga proovisid inimesed süüa kõike, mis kätte sattus. Söödi isegi [[õled|õlgi]], [[puukoor]]t, [[sõnnik]]ut. Paljud inimesed läksid linnadesse, kus oli aga samuti toidupuudus. [[1697]]. aasta kevadel, kui teede ja asulate ümber hakkas lumi sulama, leiti palju laipu, kes olid talvel surnud. Kõige vähem lootust oli [[orb]]udel ja [[vanur]]itel.
 
Rootsi1696. võimudaastal eioli andnudlinnades näljahädalistelesiiski veel mingisugustpiisavalt abitoiduvarusid. 1696. aastalaasta olikevadel linnadeslubab veelLiivimaa piisavadkuberner toiduvarud,[[Erik kuidSoop]] neidLiivimaa eiEesti jagatudala välja.asehalduril Samal[[Gustav ajalAdolf kuiStrömfelt|Strömfeldtil]] talupojadTartu massiliseltsõja­väe nälgamoonalaost surid,laenata veetitalunikele 700 tündrit vilja isegija teeb korralduse ka Pärnumaa rentnike varustamiseks viljaga. Vilja veeti maaltEestist välja ka välja Rootsi ja Soome, kus näljahäda oli suurem. Suurem1697. aastal oli heategevuslik üritus näljahädaliste aitamiseks toimuska Tartus (kindralkuberner [[Erik Dahlberg]]<nowiki/>i korraldusel).
 
See[[1697]]. tundubaasta liialdusenakevadel, kui teede ja asulate ümber hakkas lumi sulama, leiti palju laipu, kes olid talvel surnud. Kõige vähem lootust oli [[orb]]udel ja [[vanur]]itel. Levis [[tüüfus]] ja [[düsenteeria]]. Näljahäda lõppes alles [[1698]]. aastal. On arvatud, et suri umbes 70000–75000 inimest, seega 20% rahvastikust ehk iga viies inimene. 1701-1703. aasta nekrutivõtu ajaks oli keskklassi talupoegadel veel küllalt raha, et oma antud nekrutitele palka ja riietust osta. See näitab, et löögi alla oli sattunud eeskätt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis näljahädast välja tulla.
Levis [[tüüfus]] ja [[düsenteeria]].
 
Näljahäda lõppes alles [[1698]]. aastal. On arvatud, et suri umbes 70000–75000 inimest, seega 20% rahvastikust ehk iga viies inimene.
See tundub liialdusena. 1701-1703. aasta nekrutivõtu ajaks oli keskklassi talupoegadel veel küllalt raha, et oma antud nekrutitele palka ja riietust osta. See näitab, et löögi alla oli sattunud eeskätt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis näljahädast välja tulla.
 
== Ilukirjanduses ==
Anonüümne kasutaja

Navigeerimismenüü