Trauma: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel|räägib tervisekahjustusest; muude tähenduste kohta vaata artiklit [[Trauma (täpsustus)]].}}
{{See artikkel|räägib tervisekahjustusest; muude tähenduste kohta vaata artiklit [[Trauma (täpsustus)]].}}
'''Trauma''' ([[vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnast τραῦμα (''trauma'') 'vigastus, haav') on [[meditsiin]]is enamasti välisteguri (teatud juhtumeil ka [[psüühika|psüühilise]] teguri) mõjul tekkinud tervisekahjustus, tavaliselt [[füsioloogia|füsioloogiline]] kehavigastus. Levinumad traumad on [[Luumurd|luumurrud]], põrutused, venitused, väänded ja sisselõiked, aga ka [[jäse]]mete [[amputatsioon]]id.
'''Trauma''' ([[vanakreeka keel|vanakreeka]] sõnast τραῦμα (''trauma'') 'vigastus, haav') on [[meditsiin]]is enamasti välisteguri (teatud juhtumeil ka [[psüühika|psüühilise]] teguri) mõjul tekkinud tervisekahjustus, tavaliselt [[füsioloogia|füsioloogiline]] kehavigastus, teisalt ka [[psüühika|hingeline]] trauma (närvivapustus). Levinumad traumad on [[Luumurd|luumurrud]], põrutused, venitused, väänded, torked ja sisselõiked, aga ka [[jäse]]mete [[amputatsioon]]id.


[[Maailma Tervishoiuorganisatsioon]]i andmetel olid 2002. aastal 6,23 % surmadest tahtmatute vigastuste ja 2,84 % tahtlikult tekitatud vigastuste tagajärjeks.
[[Maailma Tervishoiuorganisatsioon]]i andmetel olid 2002. aastal 6,23 % surmadest tahtmatute vigastuste ja 2,84 % tahtlikult tekitatud vigastuste tagajärjeks.


Trauma võib olla akuutne või krooniline.
Trauma võib olla akuutne või krooniline. Eraldi käsitletakse ka sporditraumasid, mis takistavad aktiivset treenimist või tipptasemel võistlemist.


[[Kategooria:Traumatoloogia]]
[[Kategooria:Traumatoloogia]]

Redaktsioon: 2. mai 2014, kell 12:38

 See artikkel räägib tervisekahjustusest; muude tähenduste kohta vaata artiklit Trauma (täpsustus).

Trauma (vanakreeka sõnast τραῦμα (trauma) 'vigastus, haav') on meditsiinis enamasti välisteguri (teatud juhtumeil ka psüühilise teguri) mõjul tekkinud tervisekahjustus, tavaliselt füsioloogiline kehavigastus, teisalt ka hingeline trauma (närvivapustus). Levinumad traumad on luumurrud, põrutused, venitused, väänded, torked ja sisselõiked, aga ka jäsemete amputatsioonid.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel olid 2002. aastal 6,23 % surmadest tahtmatute vigastuste ja 2,84 % tahtlikult tekitatud vigastuste tagajärjeks.

Trauma võib olla akuutne või krooniline. Eraldi käsitletakse ka sporditraumasid, mis takistavad aktiivset treenimist või tipptasemel võistlemist.