Entiteet

Entiteet (uusladina sõnast entitas) on mis tahes, mis kindlalt on olemas. Entiteetide seas on peale asjade ka omadused ja protsessid. Entiteet võib olla konkreetne või abstraktne, materiaalne või vaimne. Mõnikord eristatakse ka fiktiivseid ehk fiktsionaalseid entiteete, mis esinevad jutustustes, müüdis või legendis jne.

'Entiteet' on üks ontoloogia põhimõisteid, millel on kaks tähendust:

1. tänapäeva tavalises keelekasutuses on 'entiteet' miski, mis eksisteerib, olev (Seiendes), konkreetne või abstraktne asi (objekt, Gegenstand). Selles tähenduses kasutatakse entiteedi mõistet reeglina kui koondmõistet (Sammelbegriff), rääkides ühtaegu erinevatest asjadest nagu objektid (ladina keeles res), omadustest, suhetest, seisunditest (olukordadest, Sachverhalt) või sündmustest.

2. teises tähenduses võib 'entiteet' olla ka asja olemus (Wesen eines Gegenstandes), objekti olemasoluks (Dasein des Gegenstands) ja identiteediks hädavajalik element. Sellest seisukohast on entiteedi mõiste tähenduselt väga lähedane klassikalise substantsi mõistele.

Entiteedi mõiste esimene tähendus on enam kasutatav, kuna eniteedi eksistentsi sõltumatus on sageli seotud konkreetse diskursuse nõudmistega (allerdings wird oft die Selbstständigkeit der Existenz der Entität nur noch in Bezug auf ein konkretes Diskursuniversum behauptet).

Internetiväljaande Online-Wörterbuch Philosophie: Das Philosophielexikon im Internet artiklis "Entität" määratleb Thomas Blume entiteedi mõiste järgnevalt: “Klassikalises, Aristoteleseni ulatuvas käsitluses tähendab entiteet üksikut, jagamatut, eraldiseisvat, individuaalset asja, midagi, mis on või eksisteerib. Samal ajal on entiteet ka selle asja olemus, miski, mis teeb asja selleks, mis ta on ja ilma milleta asi eksisteerida ei saaks. Tänapäeva filosoofias kasutatakse [sõna] ‘entiteet’ eelkõige [sõna] ‘objekt’ sünonüümina. Entiteedid ei ole seega mitte ainult meeltega tajutavad objektid nagu majad, lauad, varjud, vaid kõik, mis kõige üldisemas mõttes võiks olla uurimise objektiks. Seetõttu on tavaline teha vahet konkreetsete, see tähendab tajutavate ja ajalis-ruumiliselt eristatavate ning abstraktsete, ajalis-ruumiliselt eristamatute (nagu näiteks arvud), entiteetide vahel. Teadusteoorias tehakse vahet ka vaadeldavate ja vaadeldamatute entiteetide vahel. Viimaseid nimetatakse ja teoreetilisteks entiteetideks. Teoreetilisi entiteete postuleeritakse selleks, et suuta selgitada vaadeldavate objektide toimimist. Teoreetilise entiteedi näiteks on elektron, mida pole võimalik ühegi abivahendiga (nagu näiteks mikroskoobiga) näha. Elektroni mõistet kasutades on aga võimalik kirjeldada elektrilisi (nagu näiteks elektrostaatilne laeng) või keemilisi (nagu teatud keemiliste ainete reaktsioon) nähtusi. Semantikas, mis märgiõpetuse ühe osana tegeleb märkide tähendustega, on entiteedid eraldiseisvad objektid (nagu laud ja tool), omadused (nagu ‘punane’ ja ‘vali’), suhted (nagu ‘suurem kui’ ja ‘tugevam kui’) ning ka funktsioonid ja väited.”