Maidla valla vapp: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Jannuboy (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Jannuboy (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:
'''Maidla valla vapp''' on [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] asunud endise [[Eesti valdade loend|Eesti haldusüksuse]] [[Maidla vald|Maidla valla]] [[vapp]].
'''Maidla valla vapp''' on [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] asunud endise [[Eesti valdade loend|Eesti haldusüksuse]] [[Maidla vald|Maidla valla]] [[vapp]].


Vapp oli kasutusel [[11. veebruar]]ist [[1994]] kuni [[20. oktoober|20. oktoobrini]] [[2013]], mil ühineti [[Püssi]] linna ja [[Lüganuse vald|Lüganuse vallaga]] ühtseks Lüganuse vallaks. Uue valla vapina võeti kasutusele Maidla valla vapp.
Vapp oli kasutusel [[11. veebruar]]ist [[1994]] kuni [[27. oktoober|27. oktoobrini]] [[2013]], mil ühineti [[Püssi]] linna ja [[Lüganuse vald|Lüganuse vallaga]] ühtseks Lüganuse vallaks. Uue valla vapina võeti kasutusele Maidla valla vapp.


Vapi autoriks on [[Tiit Saare]].
Vapi autoriks on [[Tiit Saare]].

Redaktsioon: 26. aprill 2014, kell 16:07

Maidla valla vapp

Maidla valla vapp on Ida-Viru maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Maidla valla vapp.

Vapp oli kasutusel 11. veebruarist 1994 kuni 27. oktoobrini 2013, mil ühineti Püssi linna ja Lüganuse vallaga ühtseks Lüganuse vallaks. Uue valla vapina võeti kasutusele Maidla valla vapp.

Vapi autoriks on Tiit Saare.

Vapi kirjeldus

Kuldsel kilbil sinine ärastala kolme hõbedase kalaga.

Põhjendus

Vallale nime andnud Maidla küla nimetus pärineb vanaeestikeelsest sõnast MAIDEL, millega tähistati Purtse jões elavat mageveekala rünti ehk hürilast. Esmakordselt Taani Hindamiseraamatus mainitud Maidla nimi oli hiljem, 14. sajandil aluseks, arvatavasti eesti päritoluga vasallisuguvõsa Maydelli suguvõsanimele. Maidla ja Maydelli nime seost kaladega väljendab selgesti Maydelli perekonnavapp, mis on ajaloos esimene "eesti keelt kõnelev vapp". Algsel, 14. saj. pärineval vapil olid kujutatud ainult kalad (kolm), 16. sajandil lisati seitse kuldset sõõri, mis sümboliseerisid leibasid. Vappi seostati Evangeeliumi nende kohtadega, kus räägitakse Kristust kuulama tulnud rahva toitmisest kolme kala ja seitsme leivaga (erinevates evangeeliumides arvud erinevad).

Valla vapi kinnitamisel võeti aluseks Maydelli suguvõsavapi algne kujundus, mis pärineb 1389. aasta pitsatilt ning väljendab kõige ehedamalt seost Maidla ja sellelt laenatud suguvõsanime vahel. Et pitsatil puudus vapivärvide tähistus, lähtuti värvide valikul järgmisest: kuldne taust sümboliseerib küpse viljaga põlde, iidset põlluharimise traditsiooni ja maapõue rikkusi; sinine ärastala on Purtse jõgi, mis valda poolitab; kalad on vapil kõigepealt kõnelevateks elementideks, ühtlasi sümboliseerivad nad puhta vee elustavat jõudu, viljakust ja küllust.

Vaata ka

Välislink