Segusti: erinevus redaktsioonide vahel
keeletoimetamist |
P →Tüübid |
||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
==Tüübid== |
==Tüübid== |
||
Mittelineaarsete (näiteks [[Eksponentfunktsioon|eksponentsiaalseid]]) omadustega [[elektroonikakomponent]]e saab kasutada segustitena. Passiivsed segustid kasutavad korrutava elemendina ühte või rohkemat [[diood]]i, sest neil on ebalineaarne [[pinge]] ja [[vool]]u suhe. Passiivsetes segustites on väljundsignaal alati nõrgema [[võimsus]]ega kui sisendsignaal. |
|||
Aktiivsed segustid kasutavad korrutatud signaali tugevuse suurendamiseks võimendavat seadet, näiteks [[transistor]]it või [[elektronlamp]]i. Aktiivsed segustid parandavad viikude vahelist isolatsiooni, kuid võivad tekitada rohkem [[Müra (elektroonika)|müra]] ja olla suurema energiatarbega. Aktiivne segusti võib olla ka ülekoormustele vastuvõtlikum. |
Aktiivsed segustid kasutavad korrutatud signaali tugevuse suurendamiseks võimendavat seadet, näiteks [[transistor]]it või [[elektronlamp]]i. Aktiivsed segustid parandavad viikude vahelist isolatsiooni, kuid võivad tekitada rohkem [[Müra (elektroonika)|müra]] ja olla suurema energiatarbega. Aktiivne segusti võib olla ka ülekoormustele vastuvõtlikum. |
||
Redaktsioon: 14. aprill 2014, kell 23:57
Elektroonikas on segusti mittelineaarne ahel, mis teeb kahest sisendsignaalist uusi sagedusi. Kõige tavalisemas kasutuses tekitab ta kahest sisendsignaalist f1 ja f2 liidetud f1 + f2 ja lahutatud f1 - f2 sagedustega väljundsignaalid.
Segusteid kasutatakse laialt sageduste nihutamiseks ühest sagedusalast teisse, et lihtsustada signaalide ülekandmist või edasist signaalitöötlust. Näiteks on segusti võtmekomponent superheterodüünvastuvõtjas, kus see muudab vastuvõetud signaalide sageduse kindlaks vahesageduseks. Segusteid kasutatakse ka kandevsageduse moduleerimiseks raadiosaatjates.
Tüübid
Mittelineaarsete (näiteks eksponentsiaalseid) omadustega elektroonikakomponente saab kasutada segustitena. Passiivsed segustid kasutavad korrutava elemendina ühte või rohkemat dioodi, sest neil on ebalineaarne pinge ja voolu suhe. Passiivsetes segustites on väljundsignaal alati nõrgema võimsusega kui sisendsignaal.
Aktiivsed segustid kasutavad korrutatud signaali tugevuse suurendamiseks võimendavat seadet, näiteks transistorit või elektronlampi. Aktiivsed segustid parandavad viikude vahelist isolatsiooni, kuid võivad tekitada rohkem müra ja olla suurema energiatarbega. Aktiivne segusti võib olla ka ülekoormustele vastuvõtlikum.
Segusteid saab ehitada üksikutest komponentidest, need võivad olla osa mikrokiibist või hübriidskeemidest.
Segusteid võib jagada topoloogia järgi. Ühepoolsed segustid lubavad osa sisendsignaalist läbi väljundisse. Topelttasakaalustatud segustil on sellised sümmeetrilised sisendid, mis suruvad mõlemat sisendsignaali maha, ning väljundisse jõuab ainult korrutatud signaal.[1] Topelttasakaalustatud segustid on keerukamad ja nõuavad suuremat võimsust. Segusti tüübi valik sõltub rakendusest.
Segusteid iseloomustatakse nende omaduste, näiteks võimenduse ja mürateguri järgi.[2]
Ebalineaarsed komponendid, mida kasutatakse segustites, võivad olla dioodid, transistorid ja madalamatel sagedustel analoogkordisteid. Kasutatud on ka küllastuse lähedal olevaid ferriitsüdamikuga induktiivpoole.
Viited
- ↑ Poole, Ian. "Double balanced mixer tutorial". Adrio Communications. Vaadatud 30. juulil 2012.
- ↑ D.S. Evans, G. R. Jessop, VHF-UHF Manual Third Edition, Radio Society of Great Britain, 1976, page 4-12
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Segusti |