1. Eesti Piirikaitserügement: erinevus redaktsioonide vahel
P →Juhtkond ja koosseis: algne August Kolk oli NKVD töötaja |
|||
| 24. rida: | 24. rida: | ||
*[[Relva-SS]] [[SS-Hauptsturmführer|Hauptsturmführer]] (major) [[Jaan Tamm (major)|Jaan Tamm]], |
*[[Relva-SS]] [[SS-Hauptsturmführer|Hauptsturmführer]] (major) [[Jaan Tamm (major)|Jaan Tamm]], |
||
**rügemendiülema abi, Relva-SS Hauptsturmführer [[August Vask]] |
**rügemendiülema abi, Relva-SS Hauptsturmführer [[August Vask]] |
||
:rügemendi adjutant kapten [[August Kolk]]. |
:rügemendi adjutant kapten [[August Kolk (kapten)|August Kolk]]. |
||
*staabikompanii, ülem ülemleitnant [[Armil-Johannes Looga]], kapten August Kolk |
*staabikompanii, ülem ülemleitnant [[Armil-Johannes Looga]], kapten August Kolk |
||
*Käsundusohvitser ja [[jahtkommando]] ülem, leitnant [[Endel Rennit]]. |
*Käsundusohvitser ja [[jahtkommando]] ülem, leitnant [[Endel Rennit]]. |
||
Redaktsioon: 14. aprill 2014, kell 16:54
| 1. Eesti Piirikaitserügement | |
|---|---|
| Tegev | 7. veebruar 1944 – detsember 1944 |
| Riik |
.svg){kind=small} Suursaksa Riik |
| Liik | jalavägi |
| Suurus | rügement, ca 2800 meest |
| Ülemad | |
| Märkimisväärsed ülemad | major Jaan Tamm |
1. Eesti Piirikaitserügement (saksa keeles Estnisches Grenzschutzregiment 1, Estnische SS-Grenzschutz Regiment Nr. 1) oli Teise maailmasõja ajal 1944. aastal Eestis moodustatud väeosa.
Saksa Kolmanda Riigi juhtkonna poolt 20. relvagrenaderide SS-diviisile (1. eesti) lisaks vastavalt Heinrich Himmleri poolt 14. mail 1944 välja antud käskkirja[1] alusel Teise Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi loomise kava käigus, mis kavatseti moodustada Eesti piirikaitserügementide baasil, nimetati 1944. aasta maikuus piirikaitserügemendid SS-Piirikaitserügementideks. Teise relvagrenaderide SS-diviisi formeerimine jäi aga teostamata.
Juhtkond ja koosseis
Rügemendi ülem:
- Relva-SS Hauptsturmführer (major) Jaan Tamm,
- rügemendiülema abi, Relva-SS Hauptsturmführer August Vask
- rügemendi adjutant kapten August Kolk.
- staabikompanii, ülem ülemleitnant Armil-Johannes Looga, kapten August Kolk
- Käsundusohvitser ja jahtkommando ülem, leitnant Endel Rennit.
Rügemendi koosseis:
- 1. pataljon, ülem Relva-SS Hauptsturmführer (kapten) Aleksander Veelmaa,
- 1. kompanii, leitnant Viktor Rähni.
- 2. kompanii, leitnant Elmar Soeson, alates 29.8 nooremleitnant Jüri Juurand.
- 3. kompanii, leitnant Oskar Roosa.
- 4. kompanii, alates augusti lõpust leitnant Alfred Valdmaa.
- 2. pataljon, ülem Relva-SS Hauptsturmführer (kapten) Eduard Ausmees.
- 5. kompanii, leitnant Ants Raidmets.
- 6. kompanii, leitnant Oivo Lahet, alates aprillist leitnant Mihail Veski.
- 7. kompanii, kompaniiülema kohusetäitja lipnik Evald Voldemar Küttis.
- 8. kompanii, leitnant Artur Kõlvald (kuni 20.8.1944).
- 3. pataljon, ülem Relva-SS Sturmbannführer (kapten) Ottomar-Raimund Hindpere.
- 9. kompanii, leitnant Viktor Koop
- 10. kompanii, ülemleitnant Jaan Jaakson
- 11. kompanii, leitnant Richard Saaliste
- 12. kompanii, leitnant Feliks Tammeraid
- suurtükiväe patarei, patareiülem leitnant Karl Tölpus, hiljem nooremleitnant Koperman.
- pioneerirühm, ülem: lipnik Karl-Leopold Saksen, leitnant Elmar Post.
Isikkoosseis
1. Piirikaitserügemendi formeerimisega alustati 1944. aasta veebruaris, esimeseks formeerijaks oli major Elmar Adof ja seejärel major Jaan Tamm, endine Eesti sõjavägede Sõjakooli rektor, kes määrati ka rügemendi ülemaks.
I Pataljon ja staabikompanii formeeriti Rakveres, kus pataljoni astus palju endisi Virumaa metsavendi, pataljoni ülemaks määrati kapten Aleksander Veelma.
II Pataljoni formeerimist alustati Tallinnas leitnant Henn Heinaru poolt, kuid lõpule viis kapten Eduard Ausmees, kes määrati ka pataljoni ülemaks. II Pataljoni 7. Kompanii moodustati Paides.
III Pataljoni formeerimist alustasid major Elmar Adof ja leitnant Villu Mere, kuid lõpule viidi "Erna II" üks juhte major Raimond Hindpere ning pataljoni tuumiku moodustasid endised "Erna" gruppi kuulunud mehed.
Tegevus
Rügement suunati 1944. aasta veebruari lõpul koondumiskohta Petserisse ning allutati Saksa 207. julgestusdiviisile ja rakendati Pihkva järve rannakaitsele Kolpino saarel ja Võõpsu piirkonnas, Kagu-Eestis. Rügemendi staap asus Holohalnajas.
1944. aasta suvel tegutses rügement ka Värska, Laossina, Kolpino saare, Listovka, Võõpsu, Kavastu ja Luunja piirkonnas. Rügement osales 17. septembril 1944 Tartu lahingus ning purustati 1944. aasta sügislahingutes Lõuna-Eestis.
Vaata ka
Viited
Välislingid
- Esimene Piirikaitse Rügement
- 1. Eesti Piirikaitserügement www.eestileegion.com
| |||||||||||||||
