Io (kuu): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
29. rida: | 29. rida: | ||
'''Io''' on [[Jupiter (planeet)|Jupiteri]] üks [[planeedi kaaslane|kuu]]dest ja [[planeet|planeedile]] läheduselt viies kuu.<ref>[http://www.solarsystemquick.com/io.htm Io Moon Facts] Vaadatud 12.04.2014</ref> |
'''Io''' on [[Jupiter (planeet)|Jupiteri]] üks [[planeedi kaaslane|kuu]]dest ja [[planeet|planeedile]] läheduselt viies kuu.<ref>[http://www.solarsystemquick.com/io.htm Io Moon Facts] Vaadatud 12.04.2014</ref> |
||
Io on [[Päikesesüsteem]]is teadaolevalt kõige suurema [[Vulkanism|vulkaanilise]] aktiivsusega [[taevakeha]].<ref>Lopes-Gautier, Rosaly (1999). Volcanism on Io. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 709–726. ISBN 012643140X</ref> Vulkaaniline aktiivsus Iol on tingitud Jupiteri lähedusest, ehk seda taevakeha deformeerivad pidevalt Jupiteri [[Gravitatsioon|gravitatsioonivälja]] poolt genereeritud [[looded|loodelised]] mõjud, mistõttu üksteise vastu [[Hõõrdumine|hõõrduvad]] [[kivim]]id kuumenevad ja sulavad üles muutudes [[magma]]ks, mis pinnale jõudes [[vulkaan]]e moodustab. |
Io on [[Päikesesüsteem]]is teadaolevalt kõige suurema [[Vulkanism|vulkaanilise]] aktiivsusega [[taevakeha]].<ref>Lopes-Gautier, Rosaly (1999). Volcanism on Io. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 709–726. ISBN 012643140X</ref> Vulkaaniline aktiivsus Iol on tingitud Jupiteri lähedusest, ehk seda taevakeha deformeerivad pidevalt Jupiteri [[Gravitatsioon|gravitatsioonivälja]] poolt genereeritud [[looded|loodelised]] mõjud, mistõttu üksteise vastu [[Hõõrdumine|hõõrduvad]] [[kivim]]id kuumenevad ja sulavad üles muutudes [[magma]]ks.<!--, mis pinnale jõudes [[vulkaan]]e moodustab. --> |
||
Andmed Io kohta on saadud peamiselt [[USA]] [[kosmosesond]]ide [[Voyager 1]], [[Voyager 2]] ja [[Galileo (kosmosesond)|Galileo]] vahendusel. |
Andmed Io kohta on saadud peamiselt [[USA]] [[kosmosesond]]ide [[Voyager 1]], [[Voyager 2]] ja [[Galileo (kosmosesond)|Galileo]] vahendusel. |
Redaktsioon: 12. aprill 2014, kell 05:47
Io pildistatuna kosmosesondi Galileo poolt. | |
Avastamine | |
---|---|
Avastajad | Galileo Galilei |
Avastamise aeg | 8. jaanuar 1610 |
Orbiidi iseloomustus | |
Tiirlemisperiood | 1,769137786 päeva |
Emaplaneet | Jupiter |
Füüsikaline iseloomustus | |
Mõõtmed | 3660,0 × 3637,4 × 3630,6 km |
Keskmine diameeter | 3642,6 km |
Ruumala | 2,53×1010 |
Mass | 8,9319×1022 kg |
Keskmine tihedus | 3,528 |
Raskuskiirendus | 1,796 m/s2 |
Paokiirus | 2,558 km/s |
Pöörlemisperiood | 1,769 päeva |
Albeedo | 0,63±0,02 |
Pinna temperatuur … minimaalne … keskmine … maksimaalne |
90 K (85 K) 110 K 130 K (140 K) |
Atmosfääri iseloomustus | |
Rõhk | väike, 10-9 baari |
Koostis | 90% vääveldioksiid |
Io on Jupiteri üks kuudest ja planeedile läheduselt viies kuu.[1]
Io on Päikesesüsteemis teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha.[2] Vulkaaniline aktiivsus Iol on tingitud Jupiteri lähedusest, ehk seda taevakeha deformeerivad pidevalt Jupiteri gravitatsioonivälja poolt genereeritud loodelised mõjud, mistõttu üksteise vastu hõõrduvad kivimid kuumenevad ja sulavad üles muutudes magmaks.
Andmed Io kohta on saadud peamiselt USA kosmosesondide Voyager 1, Voyager 2 ja Galileo vahendusel.
Andmed
- keskmine raadius – 1821,3 km
- keskmine soojusvoog – 2,5 W/m²
- tuuma raadius – 656 km (kui koosneb puhtast rauast), 947 km (kui koosneb raua ja raudsulfiidi segust)
- magnetväli – võimalik
- Pinnamoe suurim kõrguste erinevus – 15 km
- Vulkaanilise aktiivsuse keskmeid – üle 70
- pinnase koostis – väävli ühendid ja silikaatsed kivimid
Viited
- ↑ Io Moon Facts Vaadatud 12.04.2014
- ↑ Lopes-Gautier, Rosaly (1999). Volcanism on Io. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 709–726. ISBN 012643140X
Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link GA Mall:Link GA