Io (kuu): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
29. rida: 29. rida:
'''Io''' on [[Jupiter (planeet)|Jupiteri]] üks [[planeedi kaaslane|kuu]]dest ja [[planeet|planeedile]] läheduselt viies kuu.<ref>[http://www.solarsystemquick.com/io.htm Io Moon Facts] Vaadatud 12.04.2014</ref>
'''Io''' on [[Jupiter (planeet)|Jupiteri]] üks [[planeedi kaaslane|kuu]]dest ja [[planeet|planeedile]] läheduselt viies kuu.<ref>[http://www.solarsystemquick.com/io.htm Io Moon Facts] Vaadatud 12.04.2014</ref>


Io on [[Päikesesüsteem]]is teadaolevalt kõige suurema [[Vulkanism|vulkaanilise]] aktiivsusega [[taevakeha]].<ref>Lopes-Gautier, Rosaly (1999). Volcanism on Io. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 709–726. ISBN 012643140X</ref> Vulkaanilise tegevuse aktiivsus on Jupiteri lähedal paiknemise tulemus. Nimelt deformeerivad seda taevakeha Jupiteri [[Gravitatsioon|gravitatsioonivälja]] genereeritud [[looded]], mistõttu üksteise vastu [[Hõõrdumine|hõõrduvad]] [[kivim]]id kuumenevad ja sulavad üles muutudes [[magma]]ks, mis pinnale jõudes [[vulkaan]]e moodustab.
Io on [[Päikesesüsteem]]is teadaolevalt kõige suurema [[Vulkanism|vulkaanilise]] aktiivsusega [[taevakeha]].<ref>Lopes-Gautier, Rosaly (1999). Volcanism on Io. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 709–726. ISBN 012643140X</ref> Vulkaaniline aktiivsus Iol on tingitud Jupiteri lähedusest, ehk seda taevakeha deformeerivad pidevalt Jupiteri [[Gravitatsioon|gravitatsioonivälja]] poolt genereeritud [[looded|loodeline]] mõju, mistõttu üksteise vastu [[Hõõrdumine|hõõrduvad]] [[kivim]]id kuumenevad ja sulavad üles muutudes [[magma]]ks, mis pinnale jõudes [[vulkaan]]e moodustab.


Andmed Io kohta on saadud peamiselt [[USA]] [[kosmosesond]]ide [[Voyager 1]], [[Voyager 2]] ja [[Galileo (kosmosesond)|Galileo]] vahendusel.
Andmed Io kohta on saadud peamiselt [[USA]] [[kosmosesond]]ide [[Voyager 1]], [[Voyager 2]] ja [[Galileo (kosmosesond)|Galileo]] vahendusel.

Redaktsioon: 12. aprill 2014, kell 05:41

Io
Io pildistatuna kosmosesondi Galileo poolt.
Io pildistatuna kosmosesondi Galileo poolt.
Avastamine
Avastajad Galileo Galilei
Avastamise aeg 8. jaanuar 1610
Orbiidi iseloomustus
Tiirlemisperiood 1,769137786 päeva
Emaplaneet Jupiter
Füüsikaline iseloomustus
Mõõtmed 3660,0 × 3637,4 × 3630,6 km
Keskmine diameeter 3642,6 km
Ruumala 2,53×1010
Mass 8,9319×1022 kg
Keskmine tihedus 3,528
Raskuskiirendus 1,796 m/s2
Paokiirus 2,558 km/s
Pöörlemisperiood 1,769 päeva
Albeedo 0,63±0,02
Pinna temperatuur
… minimaalne
… keskmine
… maksimaalne

90 K (85 K)
110 K
130 K (140 K)
Atmosfääri iseloomustus
Rõhk väike, 10-9 baari
Koostis 90% vääveldioksiid

Io on Jupiteri üks kuudest ja planeedile läheduselt viies kuu.[1]

Io on Päikesesüsteemis teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha.[2] Vulkaaniline aktiivsus Iol on tingitud Jupiteri lähedusest, ehk seda taevakeha deformeerivad pidevalt Jupiteri gravitatsioonivälja poolt genereeritud loodeline mõju, mistõttu üksteise vastu hõõrduvad kivimid kuumenevad ja sulavad üles muutudes magmaks, mis pinnale jõudes vulkaane moodustab.

Andmed Io kohta on saadud peamiselt USA kosmosesondide Voyager 1, Voyager 2 ja Galileo vahendusel.

Andmed

Viited

  1. Io Moon Facts Vaadatud 12.04.2014
  2. Lopes-Gautier, Rosaly (1999). Volcanism on Io. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 709–726. ISBN 012643140X

Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link GA Mall:Link GA