Rästiklaste mürk: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{keeletoimeta}}
{{keeletoimeta}}
'''Rästikumürk ''' on [[rästiklased|rästiklaste]] [[süljenäärmed|süljenäärmete]] [[toksiin|toksiline]] nõre (ka [[sülg]]). Rästiklased kasutavad [[eesmürgihambad|eesmürgihambaid]] väikeste [[saakloom]]ade surmamises aga ka enesekaitsel. Kokkupuutel teiste bioloogiliste organismidega nagu [[röövloom]]ad ja vaenlased (näiteks inimene) võib toksiin põhjustada erineva raskusastmega [[rästikuhammustuse mürgistusseisund|mürgistusseisundeid]] aga ka [[surm]]a.
'''Rästikumürk ''' on [[rästiklased|rästiklaste]] [[süljenäärmed|süljenäärmete]] [[toksiin|toksiline]] nõre (ka [[sülg]]). Rästiklased kasutavad [[eesmürgihambad|eesmürgihambaid]] väikeste [[saakloom]]ade surmamises aga ka enesekaitsel. Kokkupuutel teiste bioloogiliste organismidega nagu [[röövloom]]ad ja vaenlased (näiteks inimene) võib toksiin põhjustada erineva raskusastmega [[rästikuhammustuse mürgistus|mürgistusseisundeid]] aga ka [[surm]]a.
== Hariliku rästiku mürk ==
== Hariliku rästiku mürk ==

Redaktsioon: 11. aprill 2014, kell 18:57

Rästikumürk on rästiklaste süljenäärmete toksiline nõre (ka sülg). Rästiklased kasutavad eesmürgihambaid väikeste saakloomade surmamises aga ka enesekaitsel. Kokkupuutel teiste bioloogiliste organismidega nagu röövloomad ja vaenlased (näiteks inimene) võib toksiin põhjustada erineva raskusastmega mürgistusseisundeid aga ka surma.

Hariliku rästiku mürk

Hariliku rästiku mürk (ladina keeles venenum Viperae berus) on meditsiiniliselt oluline droog. Tavaliselt on see kollakat värvi, lõhnatu õlijas eritis (vedelik), mis seguneb veega üsna lihtsalt. Rästikumürk alkoholis ei lahustu, vaid vajub enamasti kristalse moodustisena alkoholiga täidetud anuma põhja.

Tava- (ning teaduskeeles) räägitakse aga rästiku sülje asemel rästikumürgist, eelkõige rästikumürgile sajanditepikkuse traditsioonina omistatud võime tõttu inimesi ning loomi osaliselt kahjustada (või tappa). Rästikutelt laboratooriumites kogutud mürgi keskmine surmav annus laborihiir(t)ele manustatuna on naha alla süstituna 6,45 mg/kg, kõhuõõnde süstituna 0,80 mg/kg ja veeni süstituna 0,55 mg/kg.

Maailmas on tänapäeval teatatud üksikutest inim-surmajuhtumitest hariliku rästiku hammustusega seonduvalt.

Hariliku rästiku mürk on ravimpreparaadi VIPROSAL B peamine toimeaine.[1]

Droog

Tuntumad keemilised koostisained

Rästiku süljenäärmete nõres, vedelikuna, on tuvastatud mitmeid ensüüme (pole teada, kas on uuritud ka rünnaku ehk normaalse jahi käigus eritatava nõre keemilist koostist):

Rästiklaste sülg ja teadus

Rästiklaste perekonna madudelt kogutud (ingl milking) mürgi koostisosade põhjal sünteesitud ained, leiavad kasutust nii akadeemilises kui traditsioonilises meditsiinis (sh homõopaatias) mitmesuguste salvide jt ravimipreparaatide näol. Uuemates uuringutes töötatakse välja inimmudeleid rästiku süljenäärmete nõrest valmistatud kemikaalide kasutamiseks näiteks kasvajarakkude ja HI-viiruse elutsükli halvamisel.

Enim teatakse rästiklaste sülje baasil komplekteeritud, eraldatud ning sünteesitud aineid ravimitööstuses ning sellega tihedalt seotud teadusasutustes. Möödunud sajandi 90. aastatel kiitis FDA heaks mitmeid rästiklaste süljenäärmete nõre baasil keemiliselt sünteesitud ravimeid, mis olid mõeldud sadade miljonite inimeste südamehaiguste ning rinnaangiini (angina pectoris) ja südameinfarkti ennetamise, kohaloleva ning järelravimina, mida tutvustati "super aspiriinina": Aggrastat,Plavix, Epetifibatide, Integrilin jpt.

Lisaks eelnimetatuile on rästiklaste sugukonna madude süljenäärmete eritist ehk mürki aluseks võttes sündinud angiotensiin-konvertaasi inhibiitorid ehk (AKE-inhibiitorid), mis pärsivad RAA-süsteemi (toimeaine alusel klassifitseerituna, mõned enim väljastatud retseptiravimid perindoprilum, captoprilum, enalaprilum, lisinoprilum, ramiprilum jpt). Loetletud sünteetilised ravimipreparaadid on päästnud ning pikendamas ja ravimas 100 miljoneid inimesi maailmas, ning samuti on neil oluline roll maailma riikide majanduses (sajad tuhanded töökohad, tehased, uurijad, laborid, apteegid, arstipraksised ning inimesed).

Tänapäev

 Pikemalt artiklis Brilinta

Hiljem töötas ravimihiid AstraZeneca välja ning registreeris ravimi toimeainega ticagrelorum, mille kaubamärgid Ameerika Ühendriigidameerika Ühendriikides on Brilinta ning EUs, (sh ka Eesti) Possia. AstraZeneca rahastamise abiga kõiki peamisi medistsiiniliste kliiniliste-uuringuid läbinud koondnimetusega Plato's trial, millede tulemusel tunnistati Brilinta efektiivsemaks kui Plavix. Eesti Haigekassa süsteemi kaudu turustatakse mõlemat nimetatud toimeainega ravimit.

Viited

  1. VIPROSAL B Ravimiomaduste kokkuvõte , Veebiversioon (vaadatud 11.04.2014)

Vaata ka

Välisallikad

Assessment Report for Ticagrelor], Sponsor: AstraZeneca Pty Ltd