Närv: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Närviks''' ([[ladina keel]]es ''nervus'') nimetatakse enamikul [[närvisüsteem]]iga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool [[kesknärvisüsteem]]i asuvat, [[närvikiud]]ude kimpudest koosnevat nööritaoliset moodustist. Närvide kaudu edastatakse [[närviimpulss]]e ühest [[elund]]ist teise.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 525:2004.</ref> Närv koosneb kahest närviümbrisest ( |
'''Närviks''' ([[ladina keel]]es ''nervus'') nimetatakse enamikul [[närvisüsteem]]iga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool [[kesknärvisüsteem]]i asuvat, [[närvikiud]]ude kimpudest koosnevat nööritaoliset moodustist. Närvide kaudu edastatakse [[närviimpulss]]e ühest [[elund]]ist teise.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 525:2004.</ref> Närv koosneb kahest närviümbrisest ( [epineurium]]ist ja [[perineurium]]ist) ja närvisisetoendist ([[endoneurium]]ist). |
||
[[Taimed]]el ei ole käesoleva ajani närve tuvastatud, kuid neil toimivad rakkude vaheliste suhtlemisvahenditena spetsiaalsed signaalmolekulid.<ref>CAROL KAESUK YOON, [http://www.nytimes.com/1992/11/17/science/plants-found-to-send-nerve-like-messages.html Plants Found to Send Nerve-Like Messages], November 17, 1992, Veebiversioon (vaadatud 10.04.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> |
|||
Närvide areng, anatoomia, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui indiviiditi. |
Närvide areng, anatoomia, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui indiviiditi. |
||
Redaktsioon: 10. aprill 2014, kell 14:22
Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaoliset moodustist. Närvide kaudu edastatakse närviimpulsse ühest elundist teise.[1] Närv koosneb kahest närviümbrisest ( [epineurium]]ist ja perineuriumist) ja närvisisetoendist (endoneuriumist).
Taimedel ei ole käesoleva ajani närve tuvastatud, kuid neil toimivad rakkude vaheliste suhtlemisvahenditena spetsiaalsed signaalmolekulid.[2]
Närvide areng, anatoomia, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui indiviiditi.
Liigitus
Närvikiudude alusel
Närvid jagatakse nende koosseisu kuuluvate närvikiudude alusel järgmisteks närvi liikideks[3]:
- sensoorsed närvid ehk tundenärvid
- motoorsed närvid ehk liigutajad närvid
- seganärvid.
Alguskoha alusel
Alguskoha alusel liigitatakse närvid kraniaalnärvideks ja seljaajunärvideks.
Närvis võivad kulgeda nii aferentsed kui eferentsed närvikiud.
Närvidega seostatakse loomadel (sh inimestel) mitemid haiguslikke seisundeid, mis liigitatakse neuropaatiateks ehk piirdenärvisüsteemi haigestumuste rühmaks. Närvikasvajad võivad vohamist alustada kõikjal piirdenärvisüsteemis, enamik neist on healoomulised kasvajad (neurofibroom), kuid esineb ka pahaloomulisi kasvajaid.
Viited
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 525:2004.
- ↑ CAROL KAESUK YOON, Plants Found to Send Nerve-Like Messages, November 17, 1992, Veebiversioon (vaadatud 10.04.2014) (inglise keeles)
- ↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 184, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
Välisallikad
- Sissekanne Terminologia Anatomica-s A14.2.00.013: Nervus. Närv