Androgeenid

Androgeenid ehk meessuguhormoonid (inglise keeles androgen) looduslikud rasvlahustuvad steroidhormoonid. Androgeene leidub nii emaste kui isaste selgroogsete loomade rakkude tuumades (androgeeni retseptorid).

Isastel (sh meestel) sünteesitakse androgeenid munandites (Leydigi rakkudes) ja neerupealisekoores kolesteroolist.

Emastel (sh naistel) on veres üsna rohkelt androgeene ja mingil määral on androgeene ka munasarjades.

Androgeenid on testosteroon, dihüdrotestosteroon, androsteendioon, androsteroon, dihüdroepiandrosteroon, etiokoolanoloon jpt.

Androgeenide eritumine allub hüpotalamuse-hüpofüüsi-sugunäärmete-telje kontrollile.

Androgeenideks nimetatakse ka sünteetilisi hormoonpreparaate, mis jäljendavad looduslikke androgeenide funktsioone.

Sünteetilisi androgeene manustatakse mitmesuguste haiguslike seisundite korral.

Funktsioonid

Androgeenid on isastel olulised spermatogeneesis, eesnäärme funktsioneerimisel, suguelundite arengus ja sekundaarsete sugutunnuste kujunemisel (hääletämber, karvakasv jt), sugutungiga seonduvas aga ka geenide regulatsioonis.

Patoloogia

Eesnäärmevähki loetakse ainumaks hormoon-sõltuvaks pahaloomuliseks kasvajaks meestel, mille kasvu soodustavad androgeenid.

Vaata ka

• androgeenresistentsussündroom

Välisallikad

• Sissekanne Encyclopaedia Britannica-s