Haapsalu raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
18. rida: | 18. rida: | ||
1980-ndatel aastatel sõitis liinil Tallinn-Haapsalu kolm paari reisironge päevas ja sõit kestis keskmiselt kaks ja pool tundi. 1990-ndate aastate alguseks oli [[raudtee]] seisukord sedavõrd halvenenud, et rongisõit kestis juba üle kolme tunni ning reisijad eelistasid rongile bussi. Samal ajal vähenes märgatavalt ka [[kaubarong]]ide koormus ja raudtee ülalpidamine tekitas järjest suuremat kahju. Sellest johtuvalt otsustas [[Eesti Raudtee]] haldusnõukogu [[15. september|15. septembril]] [[1995]] sulgeda Haapsalu–Riisipere raudteelõigu. |
1980-ndatel aastatel sõitis liinil Tallinn-Haapsalu kolm paari reisironge päevas ja sõit kestis keskmiselt kaks ja pool tundi. 1990-ndate aastate alguseks oli [[raudtee]] seisukord sedavõrd halvenenud, et rongisõit kestis juba üle kolme tunni ning reisijad eelistasid rongile bussi. Samal ajal vähenes märgatavalt ka [[kaubarong]]ide koormus ja raudtee ülalpidamine tekitas järjest suuremat kahju. Sellest johtuvalt otsustas [[Eesti Raudtee]] haldusnõukogu [[15. september|15. septembril]] [[1995]] sulgeda Haapsalu–Riisipere raudteelõigu. |
||
Viimane regulaarne [[reisirong]] [http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php? |
Viimane regulaarne [[reisirong]] [http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pos=-7682 DR1A-226], kaunistatult kuusepärja ja sildiga "Hüvasti Haapsalu", saabus Haapsallu [[21. september|21. septemb]]ril [[1995]]. Pärast reisiliikluse sulgemist jätkus raudteel kaubavedu. <ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/remont-ei-taasta-reisirongiliiklust-haapsallu.d?id=50732468 "Remont ei taasta reisirongiliiklust Haapsallu"] EPL, 02. november 1996</ref> |
||
Novembris [[1997]] müüs [[Eesti Erastamisagentuur]] Riisipere–Haapsalu raudteelõigu (53 km) sümboolse 5300 krooni eest (100 kr/km) [[Aarne Taal]]ile.<ref>[http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2010/09/?headerID=2104 Tõnu Ojala: Seal, kus rongid enam ei sõida], Tehnikamaailm, September 2010</ref> [[1. mai]]l [[1998]] alustas tegevust [[OÜ Haapsalu Raudtee]] <ref>[http://www.autonet.ee/uudised/paevauudised/6857 "OÜ Haapsalu Raudtee soovib reisiliikluse taastamist"] AutoNet.ee, 29. august 2002</ref>, mis hankis kaubaveduri seeriast [[M62]]-1296 (nimega "Robert").<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/alustas-esimene-eraraudtee.d?id=50755115 "Alustas esimene eraraudtee"] EPL, 04. mai 1998</ref> [[2004]]. aasta kevadel koondati kogu järelejäänud personal ja raudteel algasid lammutustööd. <ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/suurespildis/suures-pildis-mahajaetud-riisipere-haapsalu-liini-kummituslikud-raudteejaamad.d?id=66563556 Mahajäetud Riisipere-Haapsalu liini kummituslikud raudteejaamad], Delfi.ee, 17. september 2013</ref> <ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/raudtee-mis-oli.d?id=50985470 "Raudtee, mis oli"] EPL, 02. juuni 2004</ref> |
Novembris [[1997]] müüs [[Eesti Erastamisagentuur]] Riisipere–Haapsalu raudteelõigu (53 km) sümboolse 5300 krooni eest (100 kr/km) [[Aarne Taal]]ile.<ref>[http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2010/09/?headerID=2104 Tõnu Ojala: Seal, kus rongid enam ei sõida], Tehnikamaailm, September 2010</ref> [[1. mai]]l [[1998]] alustas tegevust [[OÜ Haapsalu Raudtee]] <ref>[http://www.autonet.ee/uudised/paevauudised/6857 "OÜ Haapsalu Raudtee soovib reisiliikluse taastamist"] AutoNet.ee, 29. august 2002</ref>, mis hankis kaubaveduri seeriast [[M62]]-1296 (nimega "Robert").<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/alustas-esimene-eraraudtee.d?id=50755115 "Alustas esimene eraraudtee"] EPL, 04. mai 1998</ref> [[2004]]. aasta kevadel koondati kogu järelejäänud personal ja raudteel algasid lammutustööd. <ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/suurespildis/suures-pildis-mahajaetud-riisipere-haapsalu-liini-kummituslikud-raudteejaamad.d?id=66563556 Mahajäetud Riisipere-Haapsalu liini kummituslikud raudteejaamad], Delfi.ee, 17. september 2013</ref> <ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/raudtee-mis-oli.d?id=50985470 "Raudtee, mis oli"] EPL, 02. juuni 2004</ref> |
Redaktsioon: 2. aprill 2014, kell 23:36
Haapsalu raudteejaam on endine raudteejaam Läänemaal Haapsalus.
Jaamahoonet ehitati 1905–1907, hoone projekteeris Karl Verheim ja insener oli V. Vestfalen.
Haapsallu viis aastatel 1905–2004 Keila–Haapsalu raudtee, mis 2004. aasta kevadel üles võeti. Liinil Tallinn-Haapsalu sõitsid regulaarsed reisirongid kuni 1995. aasta septembrini, misjärel kasutati raudteed vaid kaubaveoks. Haapsalu raudteejaamale eelnes Keila poolt tulles Uuemõisa raudteepeatus.
Raudteejaama nn Imperaatoripaviljonis asub 1997. aasta juunist Eesti Raudteemuuseum, mis jätkab 1970. aastal Tallinnas asutatud laiarööpmelise raudtee (1524 mm) muuseumi tegevust. [1] [2]
Ajalugu
Raudteeliini ehitust Keila ja kuurortlinna Haapsalu vahel alustati 1902. aastal ja see avati 1905. aastal. Avatud raudteeliin võimaldas reisijatevedu Looderaudtee Balti raudteeliini Tallinna-Keila raudtee jätkuna kuurortlinna Haapsallu, Haapsalu kreisi keskusesse.
Juunis 1935 võeti reisijate veoks kasutusele Eestis ehitatud diisel-elektriline mootorvagun DeM 31 nimega "Lendav Läänlane". Sõit Tallinnast Haapsallu kestis ligikaudu kaks tundi.
1980-ndatel aastatel sõitis liinil Tallinn-Haapsalu kolm paari reisironge päevas ja sõit kestis keskmiselt kaks ja pool tundi. 1990-ndate aastate alguseks oli raudtee seisukord sedavõrd halvenenud, et rongisõit kestis juba üle kolme tunni ning reisijad eelistasid rongile bussi. Samal ajal vähenes märgatavalt ka kaubarongide koormus ja raudtee ülalpidamine tekitas järjest suuremat kahju. Sellest johtuvalt otsustas Eesti Raudtee haldusnõukogu 15. septembril 1995 sulgeda Haapsalu–Riisipere raudteelõigu. Viimane regulaarne reisirong DR1A-226, kaunistatult kuusepärja ja sildiga "Hüvasti Haapsalu", saabus Haapsallu 21. septembril 1995. Pärast reisiliikluse sulgemist jätkus raudteel kaubavedu. [3]
Novembris 1997 müüs Eesti Erastamisagentuur Riisipere–Haapsalu raudteelõigu (53 km) sümboolse 5300 krooni eest (100 kr/km) Aarne Taalile.[4] 1. mail 1998 alustas tegevust OÜ Haapsalu Raudtee [5], mis hankis kaubaveduri seeriast M62-1296 (nimega "Robert").[6] 2004. aasta kevadel koondati kogu järelejäänud personal ja raudteel algasid lammutustööd. [7] [8]
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Jaamahoone
Haapsalu historitsistliku jaamaansambli projekteeris 1904. aastal arhitekt K. Verheim ja see valmis 1907. aastal. Vaksalihoone pidi tulema kogu liini suursuguseim, kuna sinna rajati keisririigi raudteetavade kohaselt II klassi jaam. Ülipika fassaadiga kompleksi kuuluvad reisijatehoone, väikese torni ja varikatusega nn Imperaatoripaviljon ja ühendav katusealune. [9] Neile lisaks asub jaamahoone ümbruses mitmeid säilinud ja tänaseks kaitse all olevaid abiehitisi nagu: pagasiait, platvormiga kaubaladu, veetorn, depoo, vedurite pöördsild, raudteelaste elamud ja teised väiksemaid abihooned. [10] Haapsalu jaamahoone projekt kinnitati 19. oktoobril 1904, välja arvatud Imperaatori paviljon, mille teine variant sai heakskiidu alles 28. juunil 1905. [11] Jaamahoone ehitust juhtis suurte volitustega insener Götte, ehitajateks olid kohalikud ettevõtjad. Jaamahoone sai enamasti vaid suurlinnadele omase ülipika perrooni pikkusega 100 sülda (216 m), mis ainulaadse nähtusena oli tervikuna kaetud katusega. [12]
Pildid
-
Auruvedur L-1646
-
Auruvedurite veevõtukraan
-
Auruvedur Su 252-94
-
Krauss-Maffei auruvedur 52 3368
-
Vene keisririigiaegsed kaubavagunid
-
Mootorvedur TEP60-0924
-
Mootorvedur VME 1-116
-
Sõjaaegne reisivagun
-
Ambulants
-
Tööliste elamu
-
Sepikoda
-
Meistri elamu
-
Veetorn
-
Depoo
-
Perroon
-
Jaamahoone
Viited
- ↑ Keila–Haapsalu raudtee 100. Eesti Raudteemuuseum Haapsalus
- ↑ Keila–Haapsalu raudtee loojang taasiseseisvunud Eestis 1992–2004
- ↑ "Remont ei taasta reisirongiliiklust Haapsallu" EPL, 02. november 1996
- ↑ Tõnu Ojala: Seal, kus rongid enam ei sõida, Tehnikamaailm, September 2010
- ↑ "OÜ Haapsalu Raudtee soovib reisiliikluse taastamist" AutoNet.ee, 29. august 2002
- ↑ "Alustas esimene eraraudtee" EPL, 04. mai 1998
- ↑ Mahajäetud Riisipere-Haapsalu liini kummituslikud raudteejaamad, Delfi.ee, 17. september 2013
- ↑ "Raudtee, mis oli" EPL, 02. juuni 2004
- ↑ Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
- ↑ "Pretensioonikas kuurortraudtee" Estonica
- ↑ 15396 Haapsalu raudteejaama peahoone perroonidega • Mälestised • Kultuurimälestiste riiklik register
- ↑ Haapsalu linn
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Haapsalu raudteejaam |