Haapsalu raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel

1980-ndatel aastatel sõitis liinil Tallinn-Haapsalu kolm reisirongi paari reisironge päevas ja sõit kestis keskmiselt kaks ja pool tundi. 1990-ndate aastate alguseks oli [[raudtee]] seisukord sedavõrd halvenenud, et rongisõit kestis juba üle kolme tunni ning reisijad eelistasid rongile bussi. Samal ajal vähenes märgatavalt ka kaubarongide[[kaubarong]]ide koormus ja raudtee ülalpidamine tekitas järjest suuremat kahju. Sellest johtuvalt otsustas [[Eesti Raudtee]] haldusnõukogu [[15. september|15. septembril]] [[1995]] sulgeda Haapsalu–Riisipere raudteelõigu.

Viimane regulaarne [[reisirong]] [http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?album=search&cat=0&pid=7682#top_display_media DR1A-226], kaunistatult kuusepärja ja sildiga "Hüvasti Haapsalu", saabus Haapsallu [[21. september|21. septemb]]ril [[1995]]. Pärast reisiliikluse sulgemist jätkus raudteel kaubavedu. <ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/remont-ei-taasta-reisirongiliiklust-haapsallu.d?id=50732468 "Remont ei taasta reisirongiliiklust Haapsallu"] EPL, 02. november 1996</ref>

Novembris [[1997]] müüs [[Eesti Erastamisagentuur]] Riisipere–Haapsalu raudteelõigu (53 km) sümboolse 5300 krooni eest (100 kr/km) [[Aarne Taal]]ile. <ref>[http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2010/09/?headerID=2104 Tõnu Ojala: Seal, kus rongid enam ei sõida], Tehnikamaailm, September 2010</ref> [[1. mai]]l [[1998]] alustas tegevust [[OÜ Haapsalu Raudtee]] <ref>[http://www.autonet.ee/uudised/paevauudised/6857 "OÜ Haapsalu Raudtee soovib reisiliikluse taastamist"] AutoNet.ee, 29. august 2002</ref>, mis hankis kaubaveduri seeriast [[M62]]-1296 (nimega "Robert").<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/alustas-esimene-eraraudtee.d?id=50755115 "Alustas esimene eraraudtee"] EPL, 04. mai 1998</ref> [[2004]]. aasta kevadel koondati kogu järelejäänud personal ja raudteel algasid lammutustööd. <ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/suurespildis/suures-pildis-mahajaetud-riisipere-haapsalu-liini-kummituslikud-raudteejaamad.d?id=66563556 Mahajäetud Riisipere-Haapsalu liini kummituslikud raudteejaamad], Delfi.ee, 17. september 2013</ref> <ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/raudtee-mis-oli.d?id=50985470 "Raudtee, mis oli"] EPL, 02. juuni 2004</ref>

Haapsalu historitsistliku jaamaansambli projekteeris 1904. aastal arhitekt K. Verheim ja see valmis 1907. aastal. Vaksalihoone pidi tulema kogu liini suursuguseim, kuna sinna rajati keisririigi raudteetavade kohaselt II klassi jaam. Ülipika fassaadiga kompleksi kuuluvad reisijatehoone, väikese torni ja varikatusega nn Imperaatoripaviljon ja ühendav katusealune. <ref>[[Mehis Helme]] "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)</ref> Neile lisaks asub jaamahoone ümbruses mitmeid säilinud ja tänaseks kaitse all olevaid abiehitisi nagu: [[pagasiait]], platvormiga kaubaladu, [[veetorn]], [[depoo]], vedurite [[pöördsild]], raudteelaste elamud ja teised väiksemaid abihooned. <ref>[http://www.estonica.org/et/Eesti_raudteearhitektuur/Pretensioonikas_kuurortraudtee/ "Pretensioonikas kuurortraudtee"] Estonica</ref>

Haapsalu jaamahoone perroon 1.JPG|Haapsalu jaamahoone perroonPerroon