Erinevus lehekülje "Porutšik" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Suurus jäi samaks ,  7 aasta eest
resümee puudub
'''Porutšik''' ([[vene keel]]es ''поручик'', [[poola keel]]es ''porucznik'') oli [[nooremohvitser]]ide [[sõjaväeline auaste]], mis vastas [[leitnant|leitnandi]] auastmele, [[Poola]], [[Tšehhi]] ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväes.
 
Porutšik ehk käsundusohvitser (venekeelsest sõnast ''porutšenije'' – korraldus, volitus, käsu edastamine); algselt olid porutšikud [[rood]]u- ehkvõi (ratsaväe)eskadroni ülema abid.
 
[[Venemaa]] sõjaväeteenistuses kasutati nimetust esmakordselt [[1649]], Moskva tsaar [[Aleksei I Mihhailovitš]]i poolt vene armee ümberkorralduste käigus loodud nn. uute soldatipolkude loomisel [[1649]]. aastal.
 
EdasiseSõjaväe sõjaväeedasise arengu käigus muutus porutšiku auaste [[kapten]]i (ratsaväes [[rittmeister]]) abist [[rood]]uülema ametikohaks.
 
Venemaa keisri [[Peeter I]] poolt 1726. aastal kinnitatud tsiviil- ja sõjaväelistesõjaväelisi teenistujaid klassifitseeriva [[Teenistusastmete tabel]]i kohaselt oli aastatel [[1722]] kuni [[1798]] porutšik [[allohvitser]]i auaste, mille omanik kuulus
* XI klassi, kui ta teenis jalaväes
* Х klassi, kui ta teenis erialaseid teadmisi vajavates suurtükivägedes ning insenerivägedes
* IX klassi, kui teenis [[kaardivägi|kaardiväes]]
 
Peale [[1798]]. aastat kuulusid lihtsõjaväelased kõik teenistusastmete X klassi, välja arvatud priviligeeritudprivilegeeritud kaardivägi, kus teenivad sõjaväelased kuulusid ikkagi IX klassi.
 
[[Kasakaväed|Kasakavägedes]] teeninud allohvitseriauastmele porutšik vastas auaste [[sotnik]], [[ratsavägi|ratsaväes]] – [[staabirittmeister]], [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjamerelaevastikus – auaste [[mitšman]], tsiviilaustmetest vastas porutšikule [[kolleegiumisekretär]].
Anonüümne kasutaja

Navigeerimismenüü