Burrhus Frederic Skinner: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P viited kokku, pilt
Dm-roz (arutelu | kaastöö)
41 muudatust
Resümee puudub
4. rida: 4. rida:
Skinner leiutas operantse tingimise kambri (tuntud ka kui [[Skinneri kast]]).<ref name="Schacter-et-al" /> Skinner pooldas tugevalt ideed, et inimese vaba tahe on tegelikult illusioon ning et inimeste tegevused on tingitud nende tegevuste põhjustatud tagajärgedest. Kui tegevuse tagajärjed on halvad, on tõenäosus, et tegevust korratakse, madal; kui aga tagajärjed on head, korratakse tõenäolisemalt tegevust, mis viis hea tulemuseni.<ref name="Schacter-et-al" /> Skinner nimetas nähtuse [[Sarrustus|sarrustusprintsiibiks]].<ref name="=Schacter-2011" />
Skinner leiutas operantse tingimise kambri (tuntud ka kui [[Skinneri kast]]).<ref name="Schacter-et-al" /> Skinner pooldas tugevalt ideed, et inimese vaba tahe on tegelikult illusioon ning et inimeste tegevused on tingitud nende tegevuste põhjustatud tagajärgedest. Kui tegevuse tagajärjed on halvad, on tõenäosus, et tegevust korratakse, madal; kui aga tagajärjed on head, korratakse tõenäolisemalt tegevust, mis viis hea tulemuseni.<ref name="Schacter-et-al" /> Skinner nimetas nähtuse [[Sarrustus|sarrustusprintsiibiks]].<ref name="=Schacter-2011" />


Ta lõi enda teadusfilosoofia – [[Radikaalne biheiviorism| radikaalse behaviorismi]]<ref name="AB">B. F. Skinner, ''About Behaviorism''</ref> ja asutas oma eksperimentaalpsühholoogilise suunitlusega kooli. Tema inimkäitumise analüüs on kokku kätketud töösse ''[[Verbal Behavior]]'', aga ka filosoofilisse manifesti ''[[Walden Two]]''. Tänapäeval peetakse Skinnerit modernse biheiviorismi üheks teerajajaks koos [[John Watson (psühholoog)| John B. Watsoni]] ja [[Ivan Pavlov| Ivan Pavloviga]].
Ta lõi enda teadusfilosoofia – [[Radikaalbiheiviorism| radikaalbiheiviorismi]] <ref name="AB">B. F. Skinner, ''About Behaviorism''</ref> - ja asutas oma eksperimentaalpsühholoogilise suunitlusega kooli. Tema inimkäitumise analüüs on kokku kätketud töösse ''[[Verbal Behavior]]'', aga ka filosoofilisse manifesti ''[[Walden Two]]''. Tänapäeval peetakse Skinnerit modernse biheiviorismi üheks teerajajaks koos [[John Watson (psühholoog)| John B. Watsoni]] ja [[Ivan Pavlov| Ivan Pavloviga]].


Skinner avastas ja täiustas ''vastamise sageduse'' kui sõltuva muutuja psühholoogilistes uuringutes. Ta leiutas ''kumulatiivse salvestaja'', mis mõõtis vastamise sagedust sarrustusgraafikute alastes töödes.<ref name="BO" /><ref name="SR" /> 2002. aasta juunis läbiviidud küsitluses peeti Skinnerit 20. sajandi kõige mõjukamaks psühholoogiks.<ref name="Haggbloom" /> Ta oli viljakas autor, kes avaldas 21 raamatut ning 180 teadusartiklit.<ref>[http://ww2.lafayette.edu/~allanr/biblio.html Lafayette.edu]</ref><ref>[http://www.bfskinner.org/f/SmithMorrisBibliography.pdf BFSkinner.org] Smith Morris Bibliography</ref>
Skinner avastas ja täiustas ''vastamise sageduse'' kui sõltuva muutuja psühholoogilistes uuringutes. Ta leiutas ''kumulatiivse salvestaja'', mis mõõtis vastamise sagedust sarrustusgraafikute alastes töödes.<ref name="BO" /><ref name="SR" /> 2002. aasta juunis läbiviidud küsitluses peeti Skinnerit 20. sajandi kõige mõjukamaks psühholoogiks.<ref name="Haggbloom" /> Ta oli viljakas autor, kes avaldas 21 raamatut ning 180 teadusartiklit.<ref>[http://ww2.lafayette.edu/~allanr/biblio.html Lafayette.edu]</ref><ref>[http://www.bfskinner.org/f/SmithMorrisBibliography.pdf BFSkinner.org] Smith Morris Bibliography</ref>

== Teooriast põgusalt ==

Skinner kutsus enda biheivioristlikku vaadet radikaalseks biheiviorismiks.<ref>''About Behaviorism'' Ch. 1 ''Causes of Behaviour'' § 3 ''Radical Behaviorism'' B. F. Skinner 1974 ISBN 0-394-71618-3</ref> Radikaalbiheiviorism on filosoofia käitumise teadusest - selle eesmärgiks on mõista käitumist kui nähtust, mis tekib sarrustamise tagajärgede tulemusena. Erinevalt leebematest biheiviorismi vormidest, ei arvesta radikaalbiheiviorism privaatsete sündmustega - nagu mõtlemine, tajumine ning mittejälgitavad emotsiooniväljendused - organismi käitumise põhjuslikkuse selgitamisel.

Kogu oma karjääri vältel vastandus Skinner humanistlikule psühholoogiale, eitades samas, et inimestel on vabadus ja väärikus. <ref>{{cite journal|last=Skinner|first=B.F|title="Some Responses to the Stimulus "pavlov" (remarks at the Dinner of the Pavlovian Society, Saturday, February 12, 1966)."|journal=Integrative Physiological and Behavioral Science : the Official Journal of the Pavlovian Society|date=1996|year=1966|accessdate=2 October 2013}}</ref> Käitumist nägi ta kui põhjuslikke tegureid, mida mõjutasid tagajärjed.

Biheiviorismi keskne kontseptsioon on sarrustus, ja see on teooria kohaselt ka keskne mehhanism käitumise kujundamisel ja kontrollimisel. Levinud on väärarusaam, et negatiivne sarrustus tähendab karistust. Selgituseks: kui positiivne sarrustus tähendab mingi sündmuse/tegevuse kordumise tõenäosuse suurenemist, siis negatiivne sarrustus on mõne ebameeldiva sündmuse vältimise tõenäosuse kasv. Mõlemad sarrustamise tüübid - nii positiivne kui ka negatiivne - tõstavad tõenäosust mingi käitumise esinemiseks. Negatiivse sarrustuse korral on selleks käitumiseks mingi tegevuse vältimine või ebameeldiva stiimuli eemaldamine. Karistamine toimib käitumist vähendavalt läbi ebameeldiva stiimuli/tegevuse esitamise, meeldiva stiimuli/tegevuse eemaldamise või meeldiva stiimuli puudumise.

Lisaks üritas Skinner mõista enda teooria rakendumist kõige laiemas elavate organismide käitumuslikus, loodusliku valiku kontekstis. <ref name=Skinner1981>{{Cite journal |date=31 July 1981 |author=Skinner, B.F |title=Selection by Consequences |journal=[[Science (journal)|Science]] |volume=213 |issue=4507 |pages=501–504 |doi=10.1126/science.7244649 |url=http://www.psychology.uiowa.edu/Classes/31174/Documents/Selection%20by%20Consequences.pdf |accessdate=14 August 2010 |postscript=<!-- Bot inserted parameter. Either remove it; or change its value to "." for the cite to end in a ".", as necessary..... --> |pmid=7244649|bibcode = 1981Sci...213..501S | archiveurl= http://web.archive.org/web/20100702230825/http://www.psychology.uiowa.edu/Classes/31174/Documents/Selection%20by%20Consequences.pdf| archivedate= 2 July 2010 <!--DASHBot-->| deadurl= no}}</ref>


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 1. aprill 2014, kell 16:55

B. F. Skinner

Burrhus Frederic Skinner (20. märts 1904 – 18. august 1990) oli Ameerika psühholoog, biheiviorist, autor, leiutaja ning sotsiaalfilosoof.[1][2][3][4] Ta oli Harvardi Ülikoolis professor aastast 1958 kuni 1974. aastani, mil ta läks erru.[5]

Skinner leiutas operantse tingimise kambri (tuntud ka kui Skinneri kast).[6] Skinner pooldas tugevalt ideed, et inimese vaba tahe on tegelikult illusioon ning et inimeste tegevused on tingitud nende tegevuste põhjustatud tagajärgedest. Kui tegevuse tagajärjed on halvad, on tõenäosus, et tegevust korratakse, madal; kui aga tagajärjed on head, korratakse tõenäolisemalt tegevust, mis viis hea tulemuseni.[6] Skinner nimetas nähtuse sarrustusprintsiibiks.[7]

Ta lõi enda teadusfilosoofia – radikaalbiheiviorismi [8] - ja asutas oma eksperimentaalpsühholoogilise suunitlusega kooli. Tema inimkäitumise analüüs on kokku kätketud töösse Verbal Behavior, aga ka filosoofilisse manifesti Walden Two. Tänapäeval peetakse Skinnerit modernse biheiviorismi üheks teerajajaks koos John B. Watsoni ja Ivan Pavloviga.

Skinner avastas ja täiustas vastamise sageduse kui sõltuva muutuja psühholoogilistes uuringutes. Ta leiutas kumulatiivse salvestaja, mis mõõtis vastamise sagedust sarrustusgraafikute alastes töödes.[9][10] 2002. aasta juunis läbiviidud küsitluses peeti Skinnerit 20. sajandi kõige mõjukamaks psühholoogiks.[11] Ta oli viljakas autor, kes avaldas 21 raamatut ning 180 teadusartiklit.[12][13]

Teooriast põgusalt

Skinner kutsus enda biheivioristlikku vaadet radikaalseks biheiviorismiks.[14] Radikaalbiheiviorism on filosoofia käitumise teadusest - selle eesmärgiks on mõista käitumist kui nähtust, mis tekib sarrustamise tagajärgede tulemusena. Erinevalt leebematest biheiviorismi vormidest, ei arvesta radikaalbiheiviorism privaatsete sündmustega - nagu mõtlemine, tajumine ning mittejälgitavad emotsiooniväljendused - organismi käitumise põhjuslikkuse selgitamisel.

Kogu oma karjääri vältel vastandus Skinner humanistlikule psühholoogiale, eitades samas, et inimestel on vabadus ja väärikus. [15] Käitumist nägi ta kui põhjuslikke tegureid, mida mõjutasid tagajärjed.

Biheiviorismi keskne kontseptsioon on sarrustus, ja see on teooria kohaselt ka keskne mehhanism käitumise kujundamisel ja kontrollimisel. Levinud on väärarusaam, et negatiivne sarrustus tähendab karistust. Selgituseks: kui positiivne sarrustus tähendab mingi sündmuse/tegevuse kordumise tõenäosuse suurenemist, siis negatiivne sarrustus on mõne ebameeldiva sündmuse vältimise tõenäosuse kasv. Mõlemad sarrustamise tüübid - nii positiivne kui ka negatiivne - tõstavad tõenäosust mingi käitumise esinemiseks. Negatiivse sarrustuse korral on selleks käitumiseks mingi tegevuse vältimine või ebameeldiva stiimuli eemaldamine. Karistamine toimib käitumist vähendavalt läbi ebameeldiva stiimuli/tegevuse esitamise, meeldiva stiimuli/tegevuse eemaldamise või meeldiva stiimuli puudumise.

Lisaks üritas Skinner mõista enda teooria rakendumist kõige laiemas elavate organismide käitumuslikus, loodusliku valiku kontekstis. [16]

Viited

  1. ↑ Smith, L. D.; Woodward, W. R. (1996). B. F. Skinner and behaviorism in American culture. Bethlehem, PA: Lehigh University Press. ISBN 0-934223-40-8.
  2. ↑ Skinner, B. F. (1948). Walden Two. The science of human behavior is used to eliminate poverty, sexual oppression, government as we know it, create a lifestyle without that such as war.
  3. ↑ Skinner, B. F. (1972). Beyond freedom and dignity. New York: Vintage Books. ISBN 0-553-14372-7. OCLC 34263003.
  4. ↑ Skinner, Burrhus Frederic History of Behavior Analysis
  5. ↑ Muskingum.edu
  6. ↑ 6,0 6,1 Schacter D, L., Gilbert D, T., & Wegner D, M. (2011). Psychology. (2 ed.). New York: Worth publishers.
  7. ↑ Schacter, Daniel (2009, 2011). Psychology Second Edition. United States of America: Worth Publishers. Lk 17. ISBN 978-1-4292-3719-2. {{cite book}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |year= (juhend)
  8. ↑ B. F. Skinner, About Behaviorism
  9. ↑ B. F. Skinner, (1938) The Behavior of Organisms.
  10. ↑ C. B. Ferster & B. F. Skinner, (1957) Schedules of Reinforcement.
  11. ↑ Haggbloom, Steven J.; Warnick, Jason E.; Jones, Vinessa K.; Yarbrough, Gary L.; Russell, Tenea M.; Borecky, Chris M.; McGahhey, Reagan; Powell, John L., III; et al. (2002). "The 100 most eminent psychologists of the 20th century". Review of General Psychology. 6 (2): 139–152. DOI:10.1037/1089-2680.6.2.139. {{cite journal}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |last2= (juhend)
  12. ↑ Lafayette.edu
  13. ↑ BFSkinner.org Smith Morris Bibliography
  14. ↑ About Behaviorism Ch. 1 Causes of Behaviour § 3 Radical Behaviorism B. F. Skinner 1974 ISBN 0-394-71618-3
  15. ↑ Skinner, B.F (1996). ""Some Responses to the Stimulus "pavlov" (remarks at the Dinner of the Pavlovian Society, Saturday, February 12, 1966)."". Integrative Physiological and Behavioral Science : the Official Journal of the Pavlovian Society. {{cite journal}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |year= / |date= ei klapi (juhend); parameeter |accessdate= nõuab parameetrit |url= (juhend)
  16. ↑ Skinner, B.F (31. juuli 1981). "Selection by Consequences" (PDF). Science. 213 (4507): 501–504. Bibcode:1981Sci...213..501S. DOI:10.1126/science.7244649. PMID 7244649. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2. juuli 2010. Vaadatud 14. augustil 2010. {{cite journal}}: eiran tundmatut parameetrit |deadurl=, kasuta parameetrit (|url-status=) (juhend)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Burrhus_Frederic_Skinner&oldid=3881504"