Vesilennuk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
|||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Seaplane Sk24 Vesitaso OH-CAG C.jpg| |
[[Pilt:Seaplane Sk24 Vesitaso OH-CAG C.jpg|pisi|Vesilennuk]] |
||
'''Vesilennuk''' on selline [[lennuk]]itüüp, mis on kohandatud õhkutõusmiseks ja maandumiseks veekogule. Sellise lennuki teliku rattad on asendatud (ka lisatud) suusalaadsete ujukitega (pontoonidega) või ujukiga |
'''Vesilennuk''' on selline [[lennuk]]itüüp, mis on kohandatud õhkutõusmiseks ja maandumiseks veekogule. Sellise lennuki teliku rattad on asendatud (ka lisatud) suusalaadsete ujukitega (pontoonidega) või ujukiga , mis tagavad lennuki ujuvuse ja liikuvuse veepinnal. |
||
, mis tagavad lennuki ujuvuse ja liikuvuse veepinnal. |
|||
⚫ | |||
[[28. märts]]il [[1910]] sooritas [[Henri Fabre]] [[Marseilles]] esimesed lennud vesilennukiga. Tema lennuk on säilinud tänapäevani ja seda hoitakse Marseilles' lennuväljal.<ref>[28. märtsil 1910 tehti esimene lend vesilennukiga] ERR teadus, 28. märts 2014</ref> |
|||
== Vaata ka == |
|||
⚫ | * [[Vesilennukite angaar]] - betoonkoorik ehitis [[Tallinn]]as, [[Lennusadam]]as, 21. saj alguses on haldajaks [[Eesti Meremuuseum]]<ref>[http://www.ap3.ee/article/2010/04/14/Nordecon_hakkab_rekonstrueeritama_Tallinna_Lennusadama_vesilennukite_angaare Nordecon asub vesilennukite angaare rekonstrureerima], Äripäev, 14. aprill 2010</ref> |
||
⚫ | |||
⚫ | * [[Vesilennukite angaar]] - betoonkoorik ehitis [[Tallinn]]as, [[Lennusadam]]as, 21. saj alguses on haldajaks [[Eesti Meremuuseum]]<ref>[http://www.ap3.ee/article/2010/04/14/Nordecon_hakkab_rekonstrueeritama_Tallinna_Lennusadama_vesilennukite_angaare Nordecon asub vesilennukite angaare rekonstrureerima], Äripäev, 14. aprill 2010</ref> |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{viited}} |
{{viited}} |
||
17. rida: | 14. rida: | ||
[[Kategooria:Lennundus]] |
[[Kategooria:Lennundus]] |
||
<!-- interwiki --> |
Redaktsioon: 29. märts 2014, kell 16:01
Vesilennuk on selline lennukitüüp, mis on kohandatud õhkutõusmiseks ja maandumiseks veekogule. Sellise lennuki teliku rattad on asendatud (ka lisatud) suusalaadsete ujukitega (pontoonidega) või ujukiga , mis tagavad lennuki ujuvuse ja liikuvuse veepinnal.
Ajalugu
28. märtsil 1910 sooritas Henri Fabre Marseilles esimesed lennud vesilennukiga. Tema lennuk on säilinud tänapäevani ja seda hoitakse Marseilles' lennuväljal.[1]
Vaata ka
- Vesilennukite angaar - betoonkoorik ehitis Tallinnas, Lennusadamas, 21. saj alguses on haldajaks Eesti Meremuuseum[2]
Viited
- ↑ [28. märtsil 1910 tehti esimene lend vesilennukiga] ERR teadus, 28. märts 2014
- ↑ Nordecon asub vesilennukite angaare rekonstrureerima, Äripäev, 14. aprill 2010
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vesilennuk |