Koknese: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
47. rida: 47. rida:
[[Kategooria:Läti asulad]]
[[Kategooria:Läti asulad]]
[[Kategooria:Koknese piirkond]]
[[Kategooria:Koknese piirkond]]
[[Kategooria:Endised Läti linnad]]
[[Kategooria:Vidzeme]]
[[Kategooria:Vidzeme]]
[[Kategooria:Hansalinnad]]
[[Kategooria:Hansalinnad]]

Redaktsioon: 26. märts 2014, kell 15:10

Mall:Linn/Läti Koknese (saksa Kokenhusen või Kokenhausen) on asula Lätis Vidzemes, Koknese piirkonna keskus.

Koknese asub Pērse jõe suubumiskohal Daugavasse. 2009. aastani kuulus Aizkraukle rajooni.

Koknese piiskopilinnuse ja linna plaan 1625. aasta Georg von Schwengelni joonise järgi

Ajalugu

Koknese oli muinasaja lõpul Koknese vürstiriigi keskus. Asula kandis vene letopissides nimetust Kukeinos, Kukonos (Кукейнос, Куконос) Läti Henriku kroonika (ladina keeles Kukenoys, Kukenois), saksa allikates aga (Kokenhusen). 1205. aastal loovutas Koknese vürst oma valdused Riia piiskop Albertile, kelle korraldusel alustati 1209. aastal Koknese kivilinnuse ehitamist. 13. sajandil toimunud liivimaalaste ja vene vürstiriikide ning leedulaste vahel toimunud sõjakäikude ajal kannatas asula ja linnus korduvalt sõjakäikudes. Asula sai 13. juulil 1277. aastal linnaõigused.[1] ning liitus ka Hansa Liiduga.

13. sajandi lõpust kuni 1395. aastani kuulus piirkond Tiesenhausenite suguvõsale, kes olid konfliktides Riia peapiiskoppidega. 1397. aastal loovutas Liivi ordu Koknese linnuse, Riia peapiiskopile ja linnus oli Riia peapiiskopi suveresidents.

1481. aastal rüüstasid piirkonda vene väed, Liivi sõja ajal, 1577 alistusid linnusekaitsjad Ivan Julma vägedele. 1578. aastal hõivasid linnuse poola väed, kelle tõrjusid välja Rootsi-Poola sõjas 1601. aastal rootsi väed, Södermanlandi hertsog Karli juhtimisel. Linnuse vallutasid uuesti tagasi poola väed, Poola Krooni suurhetman Jan Zamoyski juhtimisel. Linnus vallutati lõplikult Rootsi võimule 1625. aastal,

1656. aastast, pärast Vene-Rootsi sõjas asula vallutamist Moskva tsaaririigi poolt, kuni 1661. aastal Kärde rahu sõlmimiseni, kandis asula Moskva võimu all Tsarevitš-Dmitrievi nimetust. 17. sajandil tema tähtsus kadus ja asula kaotas ka linnaõigused.

Põhjasõja alguses vallutasid linnuse 1701. aastal Poola-Saksi väed, pärast Rootsi vägede vastupealetungi ja võitu Spilve lahingus olid poola väed sunnitud linnuse maha jätma ning kuningas August Tugeva korraldusel õhiti vana linnuse müürid.

Vaata ka

Viited

  1. Privilegia der Stadt Kokenhusen, raamatust: Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands, Band 1, 1840, lk.131-164

Välislink