Kehavedelik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Kehavedelik''' ehk '''orgaaniline kehavedelik''' ([[inglise keel|inglise]] ''body fluid'') on elavate [[organism]]ide sees leiduv bioloogiline vedelik. Kehavedelikud on nii need, mis [[organism]]i sees ringlevad kui ka need, mida erinevad [[elund]]id, sooned, [[rakk|rakud]] eritavad ja vastu võtavad.
'''Kehavedelik''' ehk '''orgaaniline kehavedelik''' ([[inglise keel|inglise]] ''body fluid'') on elavate [[organism]]ide sees leiduv bioloogiline vedelik. Kehavedelikud on nii need, mis [[organism]]i sees ringlevad kui ka need, mida erinevad [[elund]]id, sooned, [[rakk|rakud]] eritavad ja vastu võtavad.

Kehavedelikega ringlevad keres rakud, molekulid, [[viirused]], [[bakterid]], patogeensed [[mikroorganismid]] jm. Kehavedelike ringlust reguleerib ka [[humoraalne regulatsioon]].
==Imetajatel==
==Imetajatel==
48. rida: 50. rida:
==Patoloogia==
==Patoloogia==


Patoloogiaga seostatakse (teatud tingimustel, osaline) enim järgmisi kehavedelikke: astsiit, mäda, okse, roe, röga, turse, ödeem jt.
Kehavedelikega ringlevad keres rakud, molekulid, [[viirused]], [[bakterid]], patogeensed [[mikroorganismid]] jm.

Patoloogiaga seostatakse (teatud tingimustel, osaline) enim : astsiit, mäda, okse, roe, röga, turse, ödeem jt.


==Biokeemias ja kliinilises meditsiinis==
==Biokeemias ja kliinilises meditsiinis==

Redaktsioon: 24. märts 2014, kell 09:50

Kehavedelik ehk orgaaniline kehavedelik (inglise body fluid) on elavate organismide sees leiduv bioloogiline vedelik. Kehavedelikud on nii need, mis organismi sees ringlevad kui ka need, mida erinevad elundid, sooned, rakud eritavad ja vastu võtavad.

Kehavedelikega ringlevad keres rakud, molekulid, viirused, bakterid, patogeensed mikroorganismid jm. Kehavedelike ringlust reguleerib ka humoraalne regulatsioon.

Imetajatel

Inimestel

Patoloogia

Patoloogiaga seostatakse (teatud tingimustel, osaline) enim järgmisi kehavedelikke: astsiit, mäda, okse, roe, röga, turse, ödeem jt.

Biokeemias ja kliinilises meditsiinis

Kehavedelike biokeemiline koostis võib indikeerida inimorganismis toimuvaid patoloogilisi muutusi ja häireid ja ka haiguslikke seisundeid. Seetõttu kasutatakse kliinilises meditsiinis hulgaliselt analüüse, näit vere - ja uriinianalüüsid, tuvastamaks patoloogiat ja/või kinnitamaks diagnoosi ja ka välistamaks haiguseid.

Viited

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Body fluid seisuga 13.02.2014.