Mikkeli linn: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 19. rida: | 19. rida: | ||
}} |
}} |
||
'''Mikkeli''' ([[rootsi keel]]es ''Sankt Michel'') |
'''Mikkeli''' ([[rootsi keel]]es ''Sankt Michel'') |
||
on linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]i [[Lõuna-Savo|Lõuna-Savo maakonna]]s |
on linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]i [[Lõuna-Savo|Lõuna-Savo maakonna]]s. |
||
Mikkeli linnas elab 48 370 inimest, kellest umbes 34 000 elab keskuses [[Mikkeli]]s (seisuga 31. jaanuar 2014). Mikkeli linna pindala on 2124,6 ruutkilomeetrit, millest 424,7 ruutkilomeetrit on vesi. Mikkeli rahvastiku tihedus on 28,81 inimest ruutkilomeetri kohta. |
Mikkeli linnas elab 48 370 inimest, kellest umbes 34 000 elab keskuses [[Mikkeli]]s (seisuga 31. jaanuar 2014). Mikkeli linna pindala on 2124,6 ruutkilomeetrit, millest 424,7 ruutkilomeetrit on vesi. Mikkeli rahvastiku tihedus on 28,81 inimest ruutkilomeetri kohta. |
||
Redaktsioon: 23. märts 2014, kell 18:22
| Mikkeli | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
| Pindala | 3229,6 km² | ||||
| Elanikke | 54 500 (2013) | ||||
|
| |||||
| Koordinaadid | 61° 41′ N, 27° 16′ E | ||||
 | |||||
Mikkeli (rootsi keeles Sankt Michel) on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes Ida-Soome lääni Lõuna-Savo maakonnas.
Mikkeli linnas elab 48 370 inimest, kellest umbes 34 000 elab keskuses Mikkelis (seisuga 31. jaanuar 2014). Mikkeli linna pindala on 2124,6 ruutkilomeetrit, millest 424,7 ruutkilomeetrit on vesi. Mikkeli rahvastiku tihedus on 28,81 inimest ruutkilomeetri kohta.
Mikkelis asus Teise maailmasõja ajal Soome Kaitseväe peastaap. Seetõttu on linna vapil kaks marssalikeppi ja linn sai Soome Vabadusristi.
Linn
Mikkeli vald on peaaegu täielikult soomekeelne (ainult 0,15% Mikkeli elanikest räägib emakeelena rootsi keelt.)
Mikkeli kesklinn asub umbes 500 meetri kaugusel Saimaa järvest. Linna ümber ja linnas sees on mitmeid järvi. Linna idaosas asuvad järved kuuluvad Vuoksi jõe vesikonda. Linna idaosa ulatub Puula järveni, mis kuulub Kymijoki jõe vesikonda. Linna keskus on ehitatud ümber turuplatsi, kus turgu peetakse ka tänapäeval.
Naisvuori mäel asub vaatetorn, mida saab väikese tasuga külastada. Torn ehitati sõja ajal vaatetorniks ja seal asus ka sõjaväe raadioside saatja.
Mikkelil on oma Mikkeli (teenindab siseriiklike lende), raudteejaam ja kontserdimaja. Kontserdimaja on maailmaklassitasemega ja see ehitati 1988. aastal linna 150. sünnipäevaks. Kontserdimaja on koduks Mikkeli linnaorkestrile ja see on ka Mikkeli rahvusvahelise muusikafestivali pealava. Festival meelitab igal aastal muusikuid ja pealtvaatajaid kogu Euroopast.
Linna suurim tööandja on Mikkeli Rakenduskõrgkool, kus töötab umbes 1 300 inimest.
Mikkeli on samuti populaarne kuurort.
Ajalugu
Vanim kirjalik ülestähendus asustusest praeguses Mikkeli piirkonnas on aastast 1323, kui Nöteborgi rahulepinguga läks Savilahti kirikupiirkond Novgorodilt Rootsile. Mikkeli sai oma praeguse nime 16. sajandi alguses, ülemingel Miikaeli järgi.
Mikkeli sai linnaõigused 1838. aastal ja Mikkeli provintsivalitsus kolis 1843. aastal Heinolast Mikkelisse. 1918. aastal Soome kodusõja ajal asus Mikkelis valgete vägede staap. Mikkeli oli sel ajal põllumajanduspiirkond ja valgete poolel. Piirkonnas asunud Vene garnison pooldas punaseid. Mantyharju rongijaama juures, mis asub umbes 20 km linnast lõunas, peeti maha lahing ja valged kaitsesid linna edukalt. Kouvolast tulnud punaste jõud tõrjuti tagasi. Talvesõjas ja Jätkusõjas paiknes linnas Soome armee peastaap. Peastaap asus kohalikus põhikoolis ja seal asub tänapäeval väike Peakorteri muuseum (Päämajamuseo). Kuna linnas asus soomlaste peastaap langes linn tugeva pommitamise alla. Linnas ei olnud ühtegi kõrghoonet ja kahjustused parandati kiiresti. Arhitektuuriliselt pole sõjaeelsest linnast midagi säilinud. 1. jaanuaril 2013 liideti linnaga Suomenniemi vald ja Ristiina vald. 1. jaanuaril 2007 liideti linnaga Haukivuori vald. Varem on linnaga liidetud Anttola vald.