Nanseni pass: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Idee Nanseni passi loomise kohta pakkus välja [[Fridtjof Nansen]]. 1942. aastaks tunnistati Nanseni passi kui kehtivat dokumenti 52 riigis. |
Idee Nanseni passi loomise kohta pakkus välja [[Fridtjof Nansen]]. 1942. aastaks tunnistati Nanseni passi kui kehtivat dokumenti 52 riigis. |
||
1. jaanuaril 1937 elas Eestis 4383 Nanseni passi omanikku. Vastavalt Eesti poliitikale oli enamus vene pagulasi selleks ajaks Eesti kodakondsusse võetud, erinevalt riikide tolleaegsest praktikast<ref>Võõras mees eesti väravas. Esmaspäev, 16. jaanuar 1937, nr. 3, lk. 5</ref>. |
Esimese Eestis väljaantud Nanseni passi sai 24. novembril 1923 Anatoli Pereslegin<ref>Nanseni kasulapsed Eestis. Rahvaleht, 17. mai 1930, nr. 58, lk. 4.</ref>. 1. jaanuaril 1937 elas Eestis 4383 Nanseni passi omanikku. Vastavalt Eesti poliitikale oli enamus vene pagulasi selleks ajaks Eesti kodakondsusse võetud, erinevalt riikide tolleaegsest praktikast<ref>Võõras mees eesti väravas. Esmaspäev, 16. jaanuar 1937, nr. 3, lk. 5</ref>. |
||
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 22. märts 2014, kell 21:15
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Nanseni pass oli kodakondsuseta isikule või põgenikule tema asukohariigis ajutine passi asendav ja isikut tõendav dokument, mida väljastasid Rahvasteliidu liikmesriigid.
Idee Nanseni passi loomise kohta pakkus välja Fridtjof Nansen. 1942. aastaks tunnistati Nanseni passi kui kehtivat dokumenti 52 riigis.
Esimese Eestis väljaantud Nanseni passi sai 24. novembril 1923 Anatoli Pereslegin[1]. 1. jaanuaril 1937 elas Eestis 4383 Nanseni passi omanikku. Vastavalt Eesti poliitikale oli enamus vene pagulasi selleks ajaks Eesti kodakondsusse võetud, erinevalt riikide tolleaegsest praktikast[2].